Vestmik

et Teel   »   uk В дорозі

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [тридцять сім]

37 [trydtsyatʹ sim]

В дорозі

[V dorozi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. В---ї-- ---м-т-ц----. В-- ї-- н- м--------- В-н ї-е н- м-т-ц-к-і- --------------------- Він їде на мотоциклі. 0
Vi- ïde--a mo----y--i. V-- i--- n- m---------- V-n i-d- n- m-t-t-y-l-. ----------------------- Vin ïde na mototsykli.
Ta sõidab jalgrattaga. В-н їде -а-----сип--і. В-- ї-- н- в---------- В-н ї-е н- в-л-с-п-д-. ---------------------- Він їде на велосипеді. 0
V-n------n--v---s-p--i. V-- i--- n- v---------- V-n i-d- n- v-l-s-p-d-. ----------------------- Vin ïde na velosypedi.
Ta käib jala. В---й-е----ки. В-- й-- п----- В-н й-е п-ш-и- -------------- Він йде пішки. 0
V-- y̆d---is-k-. V-- y--- p------ V-n y-d- p-s-k-. ---------------- Vin y̆de pishky.
Ta sõidab laevaga. В-н -л-в- на--о----і. В-- п---- н- к------- В-н п-и-е н- к-р-б-і- --------------------- Він пливе на кораблі. 0
Vin plyv-----k--abli. V-- p---- n- k------- V-n p-y-e n- k-r-b-i- --------------------- Vin plyve na korabli.
Ta sõidab paadiga. В-н--------а--ов-і. В-- п---- н- ч----- В-н п-и-е н- ч-в-і- ------------------- Він пливе на човні. 0
Vi--p-y-- ----hovn-. V-- p---- n- c------ V-n p-y-e n- c-o-n-. -------------------- Vin plyve na chovni.
Ta ujub. В-н пл--е. В-- п----- В-н п-и-е- ---------- Він пливе. 0
Vin --y-e. V-- p----- V-n p-y-e- ---------- Vin plyve.
Kas siin on ohtlik? Ч-------е-е-пе--о? Ч- т-- н---------- Ч- т-т н-б-з-е-н-? ------------------ Чи тут небезпечно? 0
Ch--tut-n-bezpe----? C-- t-- n----------- C-y t-t n-b-z-e-h-o- -------------------- Chy tut nebezpechno?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Чи н-бе--еч------о-у --с--і------р-ж--а-и? Ч- н--------- с----- / с---- п------------ Ч- н-б-з-е-н- с-м-м- / с-м-й п-д-р-ж-в-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно самому / самій подорожувати? 0
Chy--ebezp---n---a-o-u-/ sam-y- -----o-h----y? C-- n---------- s----- / s----- p------------- C-y n-b-z-e-h-o s-m-m- / s-m-y- p-d-r-z-u-a-y- ---------------------------------------------- Chy nebezpechno samomu / samiy̆ podorozhuvaty?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Чи--ебезпе-но-в--ч--само-- /-са-і- -у--ти? Ч- н--------- в---- с----- / с---- г------ Ч- н-б-з-е-н- в-о-і с-м-м- / с-м-й г-л-т-? ------------------------------------------ Чи небезпечно вночі самому / самій гуляти? 0
C-- -e---pec--- --oc-- -am----/ -a---̆-hulyat-? C-- n---------- v----- s----- / s----- h------- C-y n-b-z-e-h-o v-o-h- s-m-m- / s-m-y- h-l-a-y- ----------------------------------------------- Chy nebezpechno vnochi samomu / samiy̆ hulyaty?
Me oleme eksinud. М- -абл-кали. М- з--------- М- з-б-у-а-и- ------------- Ми заблукали. 0
M- ----uk---. M- z--------- M- z-b-u-a-y- ------------- My zablukaly.
Me oleme valel teel. Ми -а --пр-в-льно---шляху. М- н- н------------ ш----- М- н- н-п-а-и-ь-о-у ш-я-у- -------------------------- Ми на неправильному шляху. 0
M--na---pr-vy-ʹ-----sh---khu. M- n- n------------ s-------- M- n- n-p-a-y-ʹ-o-u s-l-a-h-. ----------------------------- My na nepravylʹnomu shlyakhu.
Me peame ümber pöörama. М- по-и--і пове-ну-ис-. М- п------ п----------- М- п-в-н-і п-в-р-у-и-я- ----------------------- Ми повинні повернутися. 0
My --vy-n- po-er-ut---a. M- p------ p------------ M- p-v-n-i p-v-r-u-y-y-. ------------------------ My povynni povernutysya.
Kus siin parkida saab? Д-----на--ут при-арк-ват-ся? Д- м---- т-- п-------------- Д- м-ж-а т-т п-и-а-к-в-т-с-? ---------------------------- Де можна тут припаркуватися? 0
De--ozh-a -ut---ypar-u-atysya? D- m----- t-- p--------------- D- m-z-n- t-t p-y-a-k-v-t-s-a- ------------------------------ De mozhna tut pryparkuvatysya?
Kas siin on parkimisplatsi? Ч--- --т--і--- для--а----к-? Ч- є т-- м---- д-- п-------- Ч- є т-т м-с-е д-я п-р-о-к-? ---------------------------- Чи є тут місце для парковки? 0
Ch- -e-t-- m-sts- d-y- -a-k-v--? C-- y- t-- m----- d--- p-------- C-y y- t-t m-s-s- d-y- p-r-o-k-? -------------------------------- Chy ye tut mistse dlya parkovky?
Kui kaua saab siin parkida? Як---в-- -ож-а-т-т-с-оят-? Я- д---- м---- т-- с------ Я- д-в-о м-ж-а т-т с-о-т-? -------------------------- Як довго можна тут стояти? 0
Y-k d-vh--m--h-a-tut st-y-t-? Y-- d---- m----- t-- s------- Y-k d-v-o m-z-n- t-t s-o-a-y- ----------------------------- Yak dovho mozhna tut stoyaty?
Kas te suusatate? Ви--ата--е----а--ижах? В- к-------- н- л----- В- к-т-є-е-ь н- л-ж-х- ---------------------- Ви катаєтесь на лижах? 0
V--k-t--ete----- l-zh-k-? V- k--------- n- l------- V- k-t-y-t-s- n- l-z-a-h- ------------------------- Vy katayetesʹ na lyzhakh?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Ви-їд-т- н- л--но-у л-ф-і вго-у? В- ї---- н- л------ л---- в----- В- ї-е-е н- л-ж-о-у л-ф-і в-о-у- -------------------------------- Ви їдете на лижному ліфті вгору? 0
Vy-ïd--e--a lyzhnom- l-fti -h-r-? V- i----- n- l------- l---- v----- V- i-d-t- n- l-z-n-m- l-f-i v-o-u- ---------------------------------- Vy ïdete na lyzhnomu lifti vhoru?
Kas siin saab suuski laenutada? Т---мо-н- вз-ти--и-і-- -ро---? Т-- м---- в---- л--- в п------ Т-т м-ж-а в-я-и л-ж- в п-о-а-? ------------------------------ Тут можна взяти лижі в прокат? 0
Tut mozh-a-vzy--- lyz---- --ok--? T-- m----- v----- l---- v p------ T-t m-z-n- v-y-t- l-z-i v p-o-a-? --------------------------------- Tut mozhna vzyaty lyzhi v prokat?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!