Vestmik

et Minevik 2   »   px Passado 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [oitenta e dois]

Passado 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Voc----ve de-ch-m----m--a--ulân---? V___ t___ d_ c_____ u__ a__________ V-c- t-v- d- c-a-a- u-a a-b-l-n-i-? ----------------------------------- Você teve de chamar uma ambulância? 0
Pidid sa arsti kutsuma? V----te-e ---c-a-ar - -----o? V___ t___ d_ c_____ o m______ V-c- t-v- d- c-a-a- o m-d-c-? ----------------------------- Você teve de chamar o médico? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Voc--teve -e c-a--- a po-----? V___ t___ d_ c_____ a p_______ V-c- t-v- d- c-a-a- a p-l-c-a- ------------------------------ Você teve de chamar a polícia? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. V-cê te- ----mero d--te-e-one--A---a ----- --t--ha. V___ t__ o n_____ d_ t________ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o n-m-r- d- t-l-f-n-? A-n-a a-o-a o t-n-a- --------------------------------------------------- Você tem o número de telefone? Ainda agora o tinha. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Vo-ê ----o-en-e-e----Ai--a--gor--o-t-nh-. V___ t__ o e________ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o e-d-r-ç-? A-n-a a-o-a o t-n-a- ----------------------------------------- Você tem o endereço? Ainda agora o tinha. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Vo-ê--e--o-m-p-- A--da ------o ti-ha. V___ t__ o m____ A____ a____ o t_____ V-c- t-m o m-p-? A-n-a a-o-a o t-n-a- ------------------------------------- Você tem o mapa? Ainda agora o tinha. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. E-e-fo- p------- --e --o pô-- --r pon-ual. E__ f__ p_______ E__ n__ p___ s__ p_______ E-e f-i p-n-u-l- E-e n-o p-d- s-r p-n-u-l- ------------------------------------------ Ele foi pontual? Ele não pôde ser pontual. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Ele --h-u -----i-ho? E-e ----po--- acha-----am---o. E__ a____ o c_______ E__ n__ p____ a____ o c_______ E-e a-h-u o c-m-n-o- E-e n-o p-d-a a-h-r o c-m-n-o- --------------------------------------------------- Ele achou o caminho? Ele não podia achar o caminho. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. E-- t--------e-?--l- n-- -- -odia ent--der. E__ t_ e________ E__ n__ m_ p____ e________ E-e t- e-t-n-e-? E-e n-o m- p-d-a e-t-n-e-. ------------------------------------------- Ele te entendeu? Ele não me podia entender. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? P-----e ---u--vo-----o-p-di- se- p-nt---? P__ q__ é q__ v___ n__ p____ s__ p_______ P-r q-e é q-e v-c- n-o p-d-a s-r p-n-u-l- ----------------------------------------- Por que é que você não podia ser pontual? 0
Miks sa teed ei leidnud? Por--ue é--u----cê-nã---odi--a-ha--o ca-i--o? P__ q__ é q__ v___ n__ p____ a____ o c_______ P-r q-e é q-e v-c- n-o p-d-a a-h-r o c-m-n-o- --------------------------------------------- Por que é que você não podia achar o caminho? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Por-q-- -------o-ê não -odia-e-te----? P__ q__ é q__ v___ n__ p____ e________ P-r q-e é q-e v-c- n-o p-d-a e-t-n-e-? -------------------------------------- Por que é que você não podia entender? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Eu n-- p--e ser p-nt--- -o-qu--n---h-----ôni-us. E_ n__ p___ s__ p______ p_____ n__ h____ ô______ E- n-o p-d- s-r p-n-u-l p-r-u- n-o h-v-a ô-i-u-. ------------------------------------------------ Eu não pude ser pontual porque não havia ônibus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. E--n-o--ud-----ar-o-c-m-n-- ---q-e -ão ----a-u- ma-a-----id-d-. E_ n__ p___ a____ o c______ p_____ n__ t____ u_ m___ d_ c______ E- n-o p-d- a-h-r o c-m-n-o p-r-u- n-o t-n-a u- m-p- d- c-d-d-. --------------------------------------------------------------- Eu não pude achar o caminho porque não tinha um mapa da cidade. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. E- -ã- --de----e------ -orqu--a----ic- es-ava---ito-----. E_ n__ p___ e_________ p_____ a m_____ e_____ m____ a____ E- n-o p-d- e-t-n-ê-l- p-r-u- a m-s-c- e-t-v- m-i-o a-t-. --------------------------------------------------------- Eu não pude entendê-lo porque a música estava muito alta. 0
Ma pidin takso võtma. E- --v- q-- pe-a------á--. E_ t___ q__ p____ u_ t____ E- t-v- q-e p-g-r u- t-x-. -------------------------- Eu tive que pegar um táxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. E- t-v--q-e c-m--a- -- -ap-. E_ t___ q__ c______ u_ m____ E- t-v- q-e c-m-r-r u- m-p-. ---------------------------- Eu tive que comprar um mapa. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Eu t-----u- de-li-ar-o r--i-. E_ t___ q__ d_______ o r_____ E- t-v- q-e d-s-i-a- o r-d-o- ----------------------------- Eu tive que desligar o rádio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + portugali (BR) (1-100) MP3 portugali (BR) (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!