Vestmik

et Asjaajamised   »   px Fazer compras

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [cinquenta e um]

Fazer compras

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. E- -u-ro i- à ------t-ca. E- q---- i- à b---------- E- q-e-o i- à b-b-i-t-c-. ------------------------- Eu quero ir à biblioteca. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Eu qu--o i- --ra---l-v-ar-a. E- q---- i- p--- à l-------- E- q-e-o i- p-r- à l-v-a-i-. ---------------------------- Eu quero ir para à livraria. 0
Ma tahaksin kioski. E---u-----r--o-q----q--. E- q---- i- a- q-------- E- q-e-o i- a- q-i-s-u-. ------------------------ Eu quero ir ao quiosque. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. E--quero p---- -- --v-o e--re-ta-o. E- q---- p---- u- l---- e---------- E- q-e-o p-g-r u- l-v-o e-p-e-t-d-. ----------------------------------- Eu quero pegar um livro emprestado. 0
Ma tahaksin raamatut osta. Eu quero ---prar um---v-o. E- q---- c------ u- l----- E- q-e-o c-m-r-r u- l-v-o- -------------------------- Eu quero comprar um livro. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. E--quero -o-p--r----jor---. E- q---- c------ u- j------ E- q-e-o c-m-r-r u- j-r-a-. --------------------------- Eu quero comprar um jornal. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Eu q-ero----à -ib---t--- p-ra ----- u- -i--o-----es-a-o. E- q---- i- à b--------- p--- p---- u- l---- e---------- E- q-e-o i- à b-b-i-t-c- p-r- p-g-r u- l-v-o e-p-e-t-d-. -------------------------------------------------------- Eu quero ir à biblioteca para pegar um livro emprestado. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. E--qu-ro -- à -i-rari- -a-a-c-m-r-r-um--i-ro. E- q---- i- à l------- p--- c------ u- l----- E- q-e-o i- à l-v-a-i- p-r- c-m-r-r u- l-v-o- --------------------------------------------- Eu quero ir à livraria para comprar um livro. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Eu que-- -- -o--ui--q-- para-co--r-r um-j-r-al. E- q---- i- a- q------- p--- c------ u- j------ E- q-e-o i- a- q-i-s-u- p-r- c-m-r-r u- j-r-a-. ----------------------------------------------- Eu quero ir ao quiosque para comprar um jornal. 0
Ma tahaksin prillipoodi. Eu--u--o--r -- --u--s-a. E- q---- i- a- o-------- E- q-e-o i- a- o-u-i-t-. ------------------------ Eu quero ir ao oculista. 0
Ma tahaksin kauplusesse. E- ---------a--sup-r-er-a--. E- q---- i- a- s------------ E- q-e-o i- a- s-p-r-e-c-d-. ---------------------------- Eu quero ir ao supermercado. 0
Ma tahaksin pagariärisse. E- q---o-i- -- -ade---. E- q---- i- a- p------- E- q-e-o i- a- p-d-i-o- ----------------------- Eu quero ir ao padeiro. 0
Ma tahaksin prille osta. Eu -u-ro -om--ar un- óc--os. E- q---- c------ u-- ó------ E- q-e-o c-m-r-r u-s ó-u-o-. ---------------------------- Eu quero comprar uns óculos. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. Eu-q--ro-c-m-ra- fr---s-e--eg-m--. E- q---- c------ f----- e l------- E- q-e-o c-m-r-r f-u-a- e l-g-m-s- ---------------------------------- Eu quero comprar frutas e legumes. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Eu----r----mprar -o-i-has-- -ão. E- q---- c------ b------- e p--- E- q-e-o c-m-r-r b-l-n-a- e p-o- -------------------------------- Eu quero comprar bolinhas e pão. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. E- que-- -r-a--o-u-ist- --r- -o--rar u-- ó--lo-. E- q---- i- a- o------- p--- c------ u-- ó------ E- q-e-o i- a- o-u-i-t- p-r- c-m-r-r u-s ó-u-o-. ------------------------------------------------ Eu quero ir ao oculista para comprar uns óculos. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Eu-qu-ro i--a- -up-r-e-ca---p----co--ra- fru--- e -eg-m-s. E- q---- i- a- s----------- p--- c------ f----- e l------- E- q-e-o i- a- s-p-r-e-c-d- p-r- c-m-r-r f-u-a- e l-g-m-s- ---------------------------------------------------------- Eu quero ir ao supermercado para comprar frutas e legumes. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Eu-q--r- -- a- pad--r-----------r-- --l----- - p--. E- q---- i- a- p------ p--- c------ b------- e p--- E- q-e-o i- a- p-d-i-o p-r- c-m-r-r b-l-n-a- e p-o- --------------------------------------------------- Eu quero ir ao padeiro para comprar bolinhas e pão. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!