Vestmik

et Diskoteegis   »   px Na discoteca

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [quarenta e seis]

Na discoteca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E--- lug-r-aqui----á--i-re? Este lugar aqui está livre? E-t- l-g-r a-u- e-t- l-v-e- --------------------------- Este lugar aqui está livre? 0
Kas ma võin teiega istuda? P--s---- sen--- aqui? Posso-me sentar aqui? P-s-o-m- s-n-a- a-u-? --------------------- Posso-me sentar aqui? 0
Meeleldi. Co- mu-to----ze-. Com muito prazer. C-m m-i-o p-a-e-. ----------------- Com muito prazer. 0
Kuidas teile muusika meeldib? O q-e ach--da mú-ic-? O que acha da música? O q-e a-h- d- m-s-c-? --------------------- O que acha da música? 0
Veidi valju. U- -o-co bar-l-e--- --ma-s. Um pouco barulhento demais. U- p-u-o b-r-l-e-t- d-m-i-. --------------------------- Um pouco barulhento demais. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-s o-grupo-t-ca bem. Mas o grupo toca bem. M-s o g-u-o t-c- b-m- --------------------- Mas o grupo toca bem. 0
Kas te käite tihti siin? V--- --m----ta--ve--s ---i? Você vem muitas vezes aqui? V-c- v-m m-i-a- v-z-s a-u-? --------------------------- Você vem muitas vezes aqui? 0
Ei, see on esimene kord. N--,-- a --i------v--. Não, é a primeira vez. N-o- é a p-i-e-r- v-z- ---------------------- Não, é a primeira vez. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Nu----esti-e aqu-. Nunca estive aqui. N-n-a e-t-v- a-u-. ------------------ Nunca estive aqui. 0
Kas te tantsite? Voc- d-n-a? Você dança? V-c- d-n-a- ----------- Você dança? 0
Hiljem võib-olla. Talvez-m-i--tarde. Talvez mais tarde. T-l-e- m-i- t-r-e- ------------------ Talvez mais tarde. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Eu n-o -a-ç--mu-t- b-m. Eu não danço muito bem. E- n-o d-n-o m-i-o b-m- ----------------------- Eu não danço muito bem. 0
See on väga lihtne. É b-m-fá-il. É bem fácil. É b-m f-c-l- ------------ É bem fácil. 0
Ma näitan teile. Eu-lhe -o----. Eu lhe mostro. E- l-e m-s-r-. -------------- Eu lhe mostro. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-o,--b--gad- - o-----d-, -alv---out-a-vez. Não, obrigado / obrigada, talvez outra vez. N-o- o-r-g-d- / o-r-g-d-, t-l-e- o-t-a v-z- ------------------------------------------- Não, obrigado / obrigada, talvez outra vez. 0
Ootate te kedagi? E-pera --- -l--é-? Espera por alguém? E-p-r- p-r a-g-é-? ------------------ Espera por alguém? 0
Jah, oma poiss-sõpra. S-m, esper--pelo--e- --m-----. Sim, espero pelo meu namorado. S-m- e-p-r- p-l- m-u n-m-r-d-. ------------------------------ Sim, espero pelo meu namorado. 0
Sealt tagant ta tulebki! A----e--e--! Ali vem ele! A-i v-m e-e- ------------ Ali vem ele! 0

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!