Vestmik

et Tee küsimine   »   bs Pitati za put

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [četrdeset]

Pitati za put

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Vabandage! Izv-n--e! I-------- I-v-n-t-! --------- Izvinite! 0
Saate te mind aidata? Možete--i m--pom-ći? M----- l- m- p------ M-ž-t- l- m- p-m-ć-? -------------------- Možete li mi pomoći? 0
Kus on siin hea restoran? G--e--v--e -ma---ba- res-o-a-? G--- o---- i-- d---- r-------- G-j- o-d-e i-a d-b-r r-s-o-a-? ------------------------------ Gdje ovdje ima dobar restoran? 0
Minge vasakule ümber nurga. Idite -i---- ----ug--. I---- l----- i-- u---- I-i-e l-j-v- i-a u-l-. ---------------------- Idite lijevo iza ugla. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Zat-m-i-i---pr--- -e-----i- --ta. Z---- i---- p---- j---- d-- p---- Z-t-m i-i-e p-a-o j-d-n d-o p-t-. --------------------------------- Zatim idite pravo jedan dio puta. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Z--im--dite -t-tin--met----u-----. Z---- i---- s------ m----- u------ Z-t-m i-i-e s-o-i-u m-t-r- u-e-n-. ---------------------------------- Zatim idite stotinu metara udesno. 0
Te võite ka bussiga minna. M-ž-te--a-ođ-r ----i-au-obu-. M----- t------ u---- a------- M-ž-t- t-k-đ-r u-e-i a-t-b-s- ----------------------------- Možete također uzeti autobus. 0
Te võite ka trammiga minna. Mož-t- ---ođer---eti--r-m-a-. M----- t------ u---- t------- M-ž-t- t-k-đ-r u-e-i t-a-v-j- ----------------------------- Možete također uzeti tramvaj. 0
Te võite ka minu järel sõita. Mo-ete--a----- jedno-t--n- --z-ti -a --om. M----- t------ j---------- v----- z- m---- M-ž-t- t-k-đ-r j-d-o-t-v-o v-z-t- z- m-o-. ------------------------------------------ Možete također jednostavno voziti za mnom. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? K--o da--o--m ---fudb-lsk-- -t---on-? K--- d- d---- d- f--------- s-------- K-k- d- d-đ-m d- f-d-a-s-o- s-a-i-n-? ------------------------------------- Kako da dođem do fudbalskog stadiona? 0
Ületage sild! Pre---- -ost! P------ m---- P-e-i-e m-s-! ------------- Pređite most! 0
Sõitke läbi tunneli! V--i-- kroz-tu-el! V----- k--- t----- V-z-t- k-o- t-n-l- ------------------ Vozite kroz tunel! 0
Sõitke kolmanda foorini. Vo--t-----tre-e----mafo--. V----- d- t----- s-------- V-z-t- d- t-e-e- s-m-f-r-. -------------------------- Vozite do trećeg semafora. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. S----i------im-----vu-ulic-----no. S------- z---- u p--- u---- d----- S-r-n-t- z-t-m u p-v- u-i-u d-s-o- ---------------------------------- Skrenite zatim u prvu ulicu desno. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Zat-m----i---pr--o ----o-s-jed-će-----rsnic-. Z---- v----- p---- p---- s------- r---------- Z-t-m v-z-t- p-a-o p-e-o s-j-d-ć- r-s-r-n-c-. --------------------------------------------- Zatim vozite pravo preko sljedeće raskrsnice. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? I--in--e, ---o--a-dođ-- -- -e-od--ma? I-------- k--- d- d---- d- a--------- I-v-n-t-, k-k- d- d-đ-m d- a-r-d-o-a- ------------------------------------- Izvinite, kako da dođem do aerodroma? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Naj-ol----e -- uz-e-e m--ro. N------- j- d- u----- m----- N-j-o-j- j- d- u-m-t- m-t-o- ---------------------------- Najbolje je da uzmete metro. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Vo-it- -- j--nos--v-- d- zadnj----a-ic-. V----- s- j---------- d- z----- s------- V-z-t- s- j-d-o-t-v-o d- z-d-j- s-a-i-e- ---------------------------------------- Vozite se jednostavno do zadnje stanice. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!