Vestmik

et Tee küsimine   »   cs Ptáme se na cestu

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [čtyřicet]

Ptáme se na cestu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Vabandage! Promiň-e! Promiňte! P-o-i-t-! --------- Promiňte! 0
Saate te mind aidata? Můž--- mi ---oc-? Můžete mi pomoci? M-ž-t- m- p-m-c-? ----------------- Můžete mi pomoci? 0
Kus on siin hea restoran? Kde ---tad- ----k- ---r---est--r---? Kde je tady nějaká dobrá restaurace? K-e j- t-d- n-j-k- d-b-á r-s-a-r-c-? ------------------------------------ Kde je tady nějaká dobrá restaurace? 0
Minge vasakule ümber nurga. N--ro-u -a--ě---dole--. Na rohu zahněte doleva. N- r-h- z-h-ě-e d-l-v-. ----------------------- Na rohu zahněte doleva. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Pak -ě--e -o-se- -ov-ě. Pak běžte kousek rovně. P-k b-ž-e k-u-e- r-v-ě- ----------------------- Pak běžte kousek rovně. 0
Minge siis sada meetrit paremale. A-p-tom b-ž-- -t--me--ů-d--r--a. A potom běžte sto metrů doprava. A p-t-m b-ž-e s-o m-t-ů d-p-a-a- -------------------------------- A potom běžte sto metrů doprava. 0
Te võite ka bussiga minna. M-ž--e j-- - a-t-bus-m. Můžete jet i autobusem. M-ž-t- j-t i a-t-b-s-m- ----------------------- Můžete jet i autobusem. 0
Te võite ka trammiga minna. Můž-te--et-i-tramv--í. Můžete jet i tramvají. M-ž-t- j-t i t-a-v-j-. ---------------------- Můžete jet i tramvají. 0
Te võite ka minu järel sõita. M-ž--e--e--za -nou. Můžete jet za mnou. M-ž-t- j-t z- m-o-. ------------------- Můžete jet za mnou. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Jak -e-------- - ---b-lov-m- --a--ó-u? Jak se dostanu k fotbalovému stadiónu? J-k s- d-s-a-u k f-t-a-o-é-u s-a-i-n-? -------------------------------------- Jak se dostanu k fotbalovému stadiónu? 0
Ületage sild! Př--eďt---ř-s-mos-! Přejeďte přes most! P-e-e-t- p-e- m-s-! ------------------- Přejeďte přes most! 0
Sõitke läbi tunneli! P---eď-e-t---lem! Projeďte tunelem! P-o-e-t- t-n-l-m- ----------------- Projeďte tunelem! 0
Sõitke kolmanda foorini. J-ďte----t--t--u -e---o-u. Jeďte ke třetímu semaforu. J-ď-e k- t-e-í-u s-m-f-r-. -------------------------- Jeďte ke třetímu semaforu. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. P--om odb---- na p--ní dop----. Potom odbočte na první doprava. P-t-m o-b-č-e n- p-v-í d-p-a-a- ------------------------------- Potom odbočte na první doprava. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. P-- -ro-eďte--ov---nejbli-ší-k-i-ov----. Pak projeďte rovně nejbližší křižovatku. P-k p-o-e-t- r-v-ě n-j-l-ž-í k-i-o-a-k-. ---------------------------------------- Pak projeďte rovně nejbližší křižovatku. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? P-----t-,--a---e --sta---n-----i---? Promiňte, jak se dostanu na letiště? P-o-i-t-, j-k s- d-s-a-u n- l-t-š-ě- ------------------------------------ Promiňte, jak se dostanu na letiště? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. N--l--š--b--e- kdy- p-j--e-- metr--. Nejlepší bude, když pojedete metrem. N-j-e-š- b-d-, k-y- p-j-d-t- m-t-e-. ------------------------------------ Nejlepší bude, když pojedete metrem. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Jeďt--n- ---e--ou. Jeďte na konečnou. J-ď-e n- k-n-č-o-. ------------------ Jeďte na konečnou. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!