Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   bs nešto obrazložiti 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [sedamdeset i šest]

nešto obrazložiti 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Zašto-n--i-d--ao-- do---? Z---- n--- d---- / d----- Z-š-o n-s- d-š-o / d-š-a- ------------------------- Zašto nisi došao / došla? 0
Ma olin haige. Bi--- b-l--s-m------tan --b-----a. B-- / b--- s-- b------- / b------- B-o / b-l- s-m b-l-s-a- / b-l-s-a- ---------------------------------- Bio / bila sam bolestan / bolesna. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. J- ---am do--o -------, --- sa--bio-bo--sta- --bil- bolesn-. J- n---- d---- / d----- j-- s-- b-- b------- / b--- b------- J- n-s-m d-š-o / d-š-a- j-r s-m b-o b-l-s-a- / b-l- b-l-s-a- ------------------------------------------------------------ Ja nisam došao / došla, jer sam bio bolestan / bila bolesna. 0
Miks ta ei tulnud? Za--o-on- n-j------a? Z---- o-- n--- d----- Z-š-o o-a n-j- d-š-a- --------------------- Zašto ona nije došla? 0
Ta oli väsinud. O-- -e b--a--morn-. O-- j- b--- u------ O-a j- b-l- u-o-n-. ------------------- Ona je bila umorna. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. Ona -i---d---a- ------ b--a--m-r-a. O-- n--- d----- j-- j- b--- u------ O-a n-j- d-š-a- j-r j- b-l- u-o-n-. ----------------------------------- Ona nije došla, jer je bila umorna. 0
Miks ta ei tulnud? Z--t--o- ni-e d--a-? Z---- o- n--- d----- Z-š-o o- n-j- d-š-o- -------------------- Zašto on nije došao? 0
Tal ei olnud tuju. O-------im---v---e. O- n--- i--- v----- O- n-j- i-a- v-l-e- ------------------- On nije imao volje. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. On -ij---oš--- j-- ni-- -m-----l--. O- n--- d----- j-- n--- i--- v----- O- n-j- d-š-o- j-r n-j- i-a- v-l-e- ----------------------------------- On nije došao, jer nije imao volje. 0
Miks te ei tulnud? Z--to -- n--te --š--? Z---- v- n---- d----- Z-š-o v- n-s-e d-š-i- --------------------- Zašto vi niste došli? 0
Meie auto on katki. N-- a-to je-po--aren. N-- a--- j- p-------- N-š a-t- j- p-k-a-e-. --------------------- Naš auto je pokvaren. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. M--ni-m---oš--, j-r -e naš a--o p-kva--n. M- n---- d----- j-- j- n-- a--- p-------- M- n-s-o d-š-i- j-r j- n-š a-t- p-k-a-e-. ----------------------------------------- Mi nismo došli, jer je naš auto pokvaren. 0
Miks need inimesed ei tulnud? Za--- lj-d- ---u-d--l-? Z---- l---- n--- d----- Z-š-o l-u-i n-s- d-š-i- ----------------------- Zašto ljudi nisu došli? 0
Nad jäid rongist maha. P--pustili-s- -oz. P--------- s- v--- P-o-u-t-l- s- v-z- ------------------ Propustili su voz. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. O-i--isu--ošli--j----- p-o-us-i---v--. O-- n--- d----- j-- s- p--------- v--- O-i n-s- d-š-i- j-r s- p-o-u-t-l- v-z- -------------------------------------- Oni nisu došli, jer su propustili voz. 0
Miks sa ei tulnud? Z--t- t- -i-- -oš---/-do-la? Z---- t- n--- d---- / d----- Z-š-o t- n-s- d-š-o / d-š-a- ---------------------------- Zašto ti nisi došao / došla? 0
Ma ei tohtinud. Ja-n-s-m---i--/ s----a. J- n---- s--- / s------ J- n-s-m s-i- / s-j-l-. ----------------------- Ja nisam smio / smjela. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. Ja ---a- -oš---/ -o--a----- -isa- smio / smje-a. J- n---- d---- / d----- j-- n---- s--- / s------ J- n-s-m d-š-o / d-š-a- j-r n-s-m s-i- / s-j-l-. ------------------------------------------------ Ja nisam došao / došla, jer nisam smio / smjela. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...