Vestmik

et Tee küsimine   »   nn Asking for directions

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [førti]

Asking for directions

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Vabandage! O-s--! O----- O-s-k- ------ Orsak! 0
Saate te mind aidata? Kan--u----lpe--e-? K-- d- h----- m--- K-n d- h-e-p- m-g- ------------------ Kan du hjelpe meg? 0
Kus on siin hea restoran? F--st d-- ei- god-r-----rant--e-? F---- d-- e-- g-- r--------- h--- F-n-t d-t e-n g-d r-s-a-r-n- h-r- --------------------------------- Finst det ein god restaurant her? 0
Minge vasakule ümber nurga. Gå-t-l-ve---- -e- h--r-e-. G- t-- v----- v-- h------- G- t-l v-n-r- v-d h-ø-n-t- -------------------------- Gå til vensre ved hjørnet. 0
Minge seejärel veidi maad otse. S--gå---u-e-- -ty--e-r--t -ram. S- g-- d- e-- s----- r--- f---- S- g-r d- e-t s-y-k- r-t- f-a-. ------------------------------- Så går du eit stykke rett fram. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Så --r ---h---re--e-er-t---h-gr-. S- g-- d- h----- m---- t-- h----- S- g-r d- h-n-r- m-t-r t-l h-g-e- --------------------------------- Så går du hundre meter til høgre. 0
Te võite ka bussiga minna. D- --- t- --s-en -g. D- k-- t- b----- ò-- D- k-n t- b-s-e- ò-. -------------------- Du kan ta bussen òg. 0
Te võite ka trammiga minna. D--kan ta t-ik-e--ò-. D- k-- t- t------ ò-- D- k-n t- t-i-k-n ò-. --------------------- Du kan ta trikken òg. 0
Te võite ka minu järel sõita. D----- b-r-- -øyre-e-te- m--. D- k-- b---- k---- e---- m--- D- k-n b-r-e k-y-e e-t-r m-g- ----------------------------- Du kan berre køyre etter meg. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Kor-eis k--m-e---i- --t--l-banen? K------ k--- e- t-- f------------ K-r-e-s k-e- e- t-l f-t-a-l-a-e-? --------------------------------- Korleis kjem eg til fotballbanen? 0
Ületage sild! G- o------ua. G- o--- b---- G- o-e- b-u-. ------------- Gå over brua. 0
Sõitke läbi tunneli! K-yr-g-en-om--une-len. K--- g------ t-------- K-y- g-e-n-m t-n-l-e-. ---------------------- Køyr gjennom tunellen. 0
Sõitke kolmanda foorini. Kø-- ----du -je- --l -et -red-e ly---y---t. K--- t-- d- k--- t-- d-- t----- l---------- K-y- t-l d- k-e- t-l d-t t-e-j- l-s-r-s-e-. ------------------------------------------- Køyr til du kjem til det tredje lyskrysset. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. Så-t-- d- fy-------g-n --l--øgr-. S- t-- d- f----- v---- t-- h----- S- t-k d- f-r-t- v-g-n t-l h-g-e- --------------------------------- Så tek du fyrste vegen til høgre. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Så t-k--u--e-- f--- - n---e-k--sset. S- t-- d- r--- f--- i n---- k------- S- t-k d- r-t- f-a- i n-s-e k-y-s-t- ------------------------------------ Så tek du rett fram i neste krysset. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? O-sak- ko--eis --em eg--il -l------e-? O----- k------ k--- e- t-- f---------- O-s-k- k-r-e-s k-e- e- t-l f-y-l-s-e-? -------------------------------------- Orsak, korleis kjem eg til flyplassen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Det b-st---r --ta T-b----. D-- b---- e- å t- T------- D-t b-s-e e- å t- T-b-n-n- -------------------------- Det beste er å ta T-banen. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Ber-e-----ane--t---e-----a-jone-. B---- t- b---- t-- e------------- B-r-e t- b-n-n t-l e-d-s-a-j-n-n- --------------------------------- Berre ta banen til endestasjonen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!