Vestmik

et Sidesõnad 4   »   bs Veznici 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [devedeset i sedam]

Veznici 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. O--j- zaspao--a-o----te-ev---r bio--k-jučen. O- j- z----- i--- j- t-------- b-- u-------- O- j- z-s-a- i-k- j- t-l-v-z-r b-o u-l-u-e-. -------------------------------------------- On je zaspao iako je televizor bio uključen. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. O--j- -o- o-ta---ia----e -----il---a-n-. O- j- j-- o----- i--- j- v-- b--- k----- O- j- j-š o-t-o- i-k- j- v-ć b-l- k-s-o- ---------------------------------------- On je još ostao, iako je već bilo kasno. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. O--n--e --ša-- i-ko-s-- se -----or--i. O- n--- d----- i--- s-- s- d---------- O- n-j- d-š-o- i-k- s-o s- d-g-v-r-l-. -------------------------------------- On nije došao, iako smo se dogovorili. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. T-levizor-----ukl---en. -prko- --me -- ---z-sp-o. T-------- b-- u-------- U----- t--- o- j- z------ T-l-v-z-r b-o u-l-u-e-. U-r-o- t-m- o- j- z-s-a-. ------------------------------------------------- Televizor bio uključen. Uprkos tome on je zaspao. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. P-s--l- je--e- -as--- Up-----to-e--------oš -stao. P------ j- v-- k----- U----- t--- o- j- j-- o----- P-s-a-o j- v-ć k-s-o- U-r-o- t-m- o- j- j-š o-t-o- -------------------------------------------------- Postalo je već kasno. Uprkos tome on je još ostao. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. M---mo s----govori-i.-U-r--s--o-e on ---e-d-š-o. M- s-- s- d---------- U----- t--- o- n--- d----- M- s-o s- d-g-v-r-l-. U-r-o- t-m- o- n-j- d-š-o- ------------------------------------------------ Mi smo se dogovorili. Uprkos tome on nije došao. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. O- vozi a-t-, i-ko-n--a v-z--k- --z--l-. O- v--- a---- i--- n--- v------ d------- O- v-z- a-t-, i-k- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- ---------------------------------------- On vozi auto, iako nema vozačku dozvolu. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. O- voz-----o i-ko -- -lic--kl-zav-. O- v--- b--- i--- j- u---- k------- O- v-z- b-z- i-k- j- u-i-a k-i-a-a- ----------------------------------- On vozi brzo iako je ulica klizava. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. O--v--i-b----l -ako je pi---. O- v--- b----- i--- j- p----- O- v-z- b-c-k- i-k- j- p-j-n- ----------------------------- On vozi bicikl iako je pijan. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. O- -e-- v---č---d-zvo--. Upr-os -----o- vozi a-t-. O- n--- v------ d------- U----- t--- o- v--- a---- O- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- U-r-o- t-m- o- v-z- a-t-. -------------------------------------------------- On nema vozačku dozvolu. Uprkos tome on vozi auto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Ul-ca-j---lizava- -p-k-s----- -- vozi-br--. U---- j- k------- U----- t--- o- v--- b---- U-i-a j- k-i-a-a- U-r-o- t-m- o- v-z- b-z-. ------------------------------------------- Ulica je klizava. Uprkos tome on vozi brzo. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. O---e-pi---- U-rk-s -om------o-- --c-kl. O- j- p----- U----- t--- o- v--- b------ O- j- p-j-n- U-r-o- t-m- o- v-z- b-c-k-. ---------------------------------------- On je pijan. Uprkos tome on vozi bicikl. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. On- n--nal--i rad-o --est- i-k- ---s-ud-ra-a. O-- n- n----- r---- m----- i--- j- s--------- O-a n- n-l-z- r-d-o m-e-t- i-k- j- s-u-i-a-a- --------------------------------------------- Ona ne nalazi radno mjesto iako je studirala. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. On--n----e----t-r--iako -ma -ol---. O-- n- i-- d------ i--- i-- b------ O-a n- i-e d-k-o-u i-k- i-a b-l-v-. ----------------------------------- Ona ne ide doktoru iako ima bolove. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. O-a -u---e -ut---a---n--a-n--c-. O-- k----- a--- i--- n--- n----- O-a k-p-j- a-t- i-k- n-m- n-v-a- -------------------------------- Ona kupuje auto iako nema novca. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Ona--- -t-di------Up--os -o-- ---na-a-i --dn--mjes--. O-- j- s--------- U----- t--- n- n----- r---- m------ O-a j- s-u-i-a-a- U-r-o- t-m- n- n-l-z- r-d-o m-e-t-. ----------------------------------------------------- Ona je studirala. Uprkos tome ne nalazi radno mjesto. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. O-- -ma bolo-e.-U-rko- --me -- -d- -ok-o-u. O-- i-- b------ U----- t--- n- i-- d------- O-a i-a b-l-v-. U-r-o- t-m- n- i-e d-k-o-u- ------------------------------------------- Ona ima bolove. Uprkos tome ne ide doktoru. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. On- -e-- --vca-------s-to-------k--u-e au--. O-- n--- n----- U----- t--- o-- k----- a---- O-a n-m- n-v-a- U-r-o- t-m- o-a k-p-j- a-t-. -------------------------------------------- Ona nema novca. Uprkos tome ona kupuje auto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...