Vestmik

et Tee küsimine   »   lt Kelio teiravimasis

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [keturiasdešimt]

Kelio teiravimasis

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Vabandage! A--ip-aš--! A---------- A-s-p-a-a-! ----------- Atsiprašau! 0
Saate te mind aidata? Ar g---t---an --d-t-? A- g----- m-- p------ A- g-l-t- m-n p-d-t-? --------------------- Ar galite man padėti? 0
Kus on siin hea restoran? Ku--č-- -r----ras -es-o-anas? K-- č-- y-- g---- r---------- K-r č-a y-a g-r-s r-s-o-a-a-? ----------------------------- Kur čia yra geras restoranas? 0
Minge vasakule ümber nurga. Ei--te---k---- u- --m-o. E----- į k---- u- k----- E-k-t- į k-i-ę u- k-m-o- ------------------------ Eikite į kairę už kampo. 0
Minge seejärel veidi maad otse. P--k-i --upu-į -ae-k--e-t-es-ai. P----- t------ p------- t------- P-s-u- t-u-u-į p-e-k-t- t-e-i-i- -------------------------------- Paskui truputį paeikite tiesiai. 0
Minge siis sada meetrit paremale. P-skui-ši----me--ų-ei--t--- d--nę. P----- š---- m---- e----- į d----- P-s-u- š-m-ą m-t-ų e-k-t- į d-š-ę- ---------------------------------- Paskui šimtą metrų eikite į dešnę. 0
Te võite ka bussiga minna. (J--)----it--va-iuo----r---t-bu-u. (---- g----- v------- i- a-------- (-ū-) g-l-t- v-ž-u-t- i- a-t-b-s-. ---------------------------------- (Jūs) galite važiuoti ir autobusu. 0
Te võite ka trammiga minna. (--s) -a------a-iu----i--t---va-umi. (---- g----- v------- i- t---------- (-ū-) g-l-t- v-ž-u-t- i- t-a-v-j-m-. ------------------------------------ (Jūs) galite važiuoti ir tramvajumi. 0
Te võite ka minu järel sõita. (------a-i-e -ie-i-- ---kui ---- v---uo-i. (---- g----- t------ p----- m--- v-------- (-ū-) g-l-t- t-e-i-g p-s-u- m-n- v-ž-u-t-. ------------------------------------------ (Jūs) galite tiesiog paskui mane važiuoti. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Kai--m-n -uvy-ti --futb--o----d-o-ą? K--- m-- n------ į f------ s-------- K-i- m-n n-v-k-i į f-t-o-o s-a-i-n-? ------------------------------------ Kaip man nuvykti į futbolo stadioną? 0
Ületage sild! V-------te-p-- ---t-! V--------- p-- t----- V-ž-u-k-t- p-r t-l-ą- --------------------- Važiuokite per tiltą! 0
Sõitke läbi tunneli! V----oki-e -e- t-nelį! V--------- p-- t------ V-ž-u-k-t- p-r t-n-l-! ---------------------- Važiuokite per tunelį! 0
Sõitke kolmanda foorini. V-ži-okite-i-i---ečio -vie-o-or-. V--------- i-- t----- š---------- V-ž-u-k-t- i-i t-e-i- š-i-s-f-r-. --------------------------------- Važiuokite iki trečio šviesoforo. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. Pask-i-p---kite-į-pirm---at-- de-inė-e. P----- p------- į p---- g---- d-------- P-s-u- p-s-k-t- į p-r-ą g-t-ę d-š-n-j-. --------------------------------------- Paskui pasukite į pirmą gatvę dešinėje. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Pa---i--a-i--kit- --esia- per --t- --nk---ą. P----- v--------- t------ p-- k--- s-------- P-s-u- v-ž-u-k-t- t-e-i-i p-r k-t- s-n-r-ž-. -------------------------------------------- Paskui važiuokite tiesiai per kitą sankryžą. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? A-sip-a-a-,--ai---ma-) ---yk-i į-oro uos-ą? A---------- k--- (---- n------ į o-- u----- A-s-p-a-a-, k-i- (-a-) n-v-k-i į o-o u-s-ą- ------------------------------------------- Atsiprašau, kaip (man) nuvykti į oro uostą? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Ger-aus------ž-uok---------. G--------- v--------- m----- G-r-a-s-a- v-ž-u-k-t- m-t-o- ---------------------------- Geriausiai važiuokite metro. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. T-esi-g -až---k-t- ik--g-lutinė--s--ti-s. T------ v--------- i-- g-------- s------- T-e-i-g v-ž-u-k-t- i-i g-l-t-n-s s-o-i-s- ----------------------------------------- Tiesiog važiuokite iki galutinės stoties. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!