Vestmik

et midagi pidama   »   bs nešto morati

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [sedamdeset i dva]

nešto morati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
pidama mo---i morati 0
Ma pean kirja ära saatma. Ja m---- p------ p----. Ja moram poslati pismo. 0
Ma pean hotellile maksma. Ja m---- p------ h----. Ja moram platiti hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. Ti m---- r--- u-----. Ti moraš rano ustati. 0
Sa pead palju töötama. Ti m---- p--- r-----. Ti moraš puno raditi. 0
Sa pead täpne olema. Ti m---- b--- t---- / t----. Ti moraš biti tačan / tačna. 0
Ta peab tankima. On m--- n------- r--------. On mora napuniti rezervoar. 0
Ta peab autot parandama. On m--- p-------- a---. On mora popraviti auto. 0
Ta peab autot pesema. On m--- o----- a---. On mora oprati auto. 0
Ta peab sisseoste tegema. On- m--- k-------. Ona mora kupovati. 0
Ta peab korterit puhastama. On- m--- č------ s---. Ona mora čistiti stan. 0
Ta peab pesu ära pesema. On- m--- p---- v--. Ona mora prati veš. 0
Me peame kohe kooli minema. Mi m----- o---- i-- u š----. Mi moramo odmah ići u školu. 0
Me peame kohe tööle minema. Mi m----- o---- i-- n- p----. Mi moramo odmah ići na posao. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. Mi m----- o---- i-- d------. Mi moramo odmah ići doktoru. 0
Te peate bussi ootama. Vi m----- č----- a------. Vi morate čekati autobus. 0
Te peate rongi ootama. Vi m----- č----- v--. Vi morate čekati voz. 0
Te peate taksot ootama. Vi m----- č----- t----. Vi morate čekati taksi. 0

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...