Vestmik

et Tee küsimine   »   uk Запитання шляху

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [сорок]

40 [sorok]

Запитання шляху

[Zapytannya shlyakhu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Vabandage! Ви--чте! В------- В-б-ч-е- -------- Вибачте! 0
V--ac-t-! V-------- V-b-c-t-! --------- Vybachte!
Saate te mind aidata? Ч--Можете в----ні ---о-огт-? Ч- М----- в- м--- д--------- Ч- М-ж-т- в- м-н- д-п-м-г-и- ---------------------------- Чи Можете ви мені допомогти? 0
Chy M-zhete vy me-i --p---h--? C-- M------ v- m--- d--------- C-y M-z-e-e v- m-n- d-p-m-h-y- ------------------------------ Chy Mozhete vy meni dopomohty?
Kus on siin hea restoran? Д- ту- є-х-ро-и----с-о-а-? Д- т-- є х------ р-------- Д- т-т є х-р-ш-й р-с-о-а-? -------------------------- Де тут є хороший ресторан? 0
D- tu--ye khoroshy-̆--e--o---? D- t-- y- k--------- r-------- D- t-t y- k-o-o-h-y- r-s-o-a-? ------------------------------ De tut ye khoroshyy̆ restoran?
Minge vasakule ümber nurga. Зв-рні---ліворуч-за -огом. З------- л------ з- р----- З-е-н-т- л-в-р-ч з- р-г-м- -------------------------- Зверніть ліворуч за рогом. 0
Z---n----li----c---a --ho-. Z------- l------- z- r----- Z-e-n-t- l-v-r-c- z- r-h-m- --------------------------- Zvernitʹ livoruch za rohom.
Minge seejärel veidi maad otse. Йд-ть -оті--п--мо. Й---- п---- п----- Й-і-ь п-т-м п-я-о- ------------------ Йдіть потім прямо. 0
Y̆d-tʹ --tim--r-amo. Y----- p---- p------ Y-d-t- p-t-m p-y-m-. -------------------- Y̆ditʹ potim pryamo.
Minge siis sada meetrit paremale. Зве-н-вш- п-аво-у-, -ройдіть ст--м-т-і-. З-------- п-------- п------- с-- м------ З-е-н-в-и п-а-о-у-, п-о-д-т- с-о м-т-і-. ---------------------------------------- Звернувши праворуч, пройдіть сто метрів. 0
Zv-rnuvshy pr-vor---- pr-y̆di-ʹ sto--e-ri-. Z--------- p--------- p-------- s-- m------ Z-e-n-v-h- p-a-o-u-h- p-o-̆-i-ʹ s-o m-t-i-. ------------------------------------------- Zvernuvshy pravoruch, proy̆ditʹ sto metriv.
Te võite ka bussiga minna. Ви -ож-те т-к-- --ї-ати-ав-о----м. В- м----- т---- п------ а--------- В- м-ж-т- т-к-ж п-ї-а-и а-т-б-с-м- ---------------------------------- Ви можете також поїхати автобусом. 0
V--mozh----t-ko-- po--khat- a-to-us-m. V- m------ t----- p-------- a--------- V- m-z-e-e t-k-z- p-i-k-a-y a-t-b-s-m- -------------------------------------- Vy mozhete takozh poïkhaty avtobusom.
Te võite ka trammiga minna. В--м--е-е -акож-пої-а---тр---а-м. В- м----- т---- п------ т-------- В- м-ж-т- т-к-ж п-ї-а-и т-а-в-є-. --------------------------------- Ви можете також поїхати трамваєм. 0
Vy-m-zhet- ta---h poi-kh----tram-ay--. V- m------ t----- p-------- t--------- V- m-z-e-e t-k-z- p-i-k-a-y t-a-v-y-m- -------------------------------------- Vy mozhete takozh poïkhaty tramvayem.
Te võite ka minu järel sõita. В---о--------о- -ро--о по-хати-за -н--. В- м----- т---- п----- п------ з- м---- В- м-ж-т- т-к-ж п-о-т- п-ї-а-и з- м-о-. --------------------------------------- Ви можете також просто поїхати за мною. 0
Vy m---et- -a-oz--pr-s----oi-k-aty-z-----yu. V- m------ t----- p----- p-------- z- m----- V- m-z-e-e t-k-z- p-o-t- p-i-k-a-y z- m-o-u- -------------------------------------------- Vy mozhete takozh prosto poïkhaty za mnoyu.
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Я- прой-и д- -утболь-ого---адіон-? Я- п----- д- ф---------- с-------- Я- п-о-т- д- ф-т-о-ь-о-о с-а-і-н-? ---------------------------------- Як пройти до футбольного стадіону? 0
Y-k------t--d- fu-bo---oh--s-adio--? Y-- p------ d- f---------- s-------- Y-k p-o-̆-y d- f-t-o-ʹ-o-o s-a-i-n-? ------------------------------------ Yak proy̆ty do futbolʹnoho stadionu?
Ületage sild! Пе--йд--ь --р-- мі-т! П-------- ч---- м---- П-р-й-і-ь ч-р-з м-с-! --------------------- Перейдіть через міст! 0
P----̆di-ʹ ch---z m--t! P--------- c----- m---- P-r-y-d-t- c-e-e- m-s-! ----------------------- Perey̆ditʹ cherez mist!
Sõitke läbi tunneli! Їд--- чере--т-н---! Ї---- ч---- т------ Ї-ь-е ч-р-з т-н-л-! ------------------- Їдьте через тунель! 0
Ïd-t---he-e--t-n--ʹ! I----- c----- t------ I-d-t- c-e-e- t-n-l-! --------------------- Ïdʹte cherez tunelʹ!
Sõitke kolmanda foorini. Ї--те-д-------ого --------ра. Ї---- д- т------- с---------- Ї-ь-е д- т-е-ь-г- с-і-л-ф-р-. ----------------------------- Їдьте до третього світлофора. 0
Ï-ʹte -- t-e-ʹ----sv---o-o-a. I----- d- t------- s---------- I-d-t- d- t-e-ʹ-h- s-i-l-f-r-. ------------------------------ Ïdʹte do tretʹoho svitlofora.
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. З--р-іть -о--- --п-р-у-вули------вор--. З------- п---- у п---- в----- п-------- З-е-н-т- п-т-м у п-р-у в-л-ц- п-а-о-у-. --------------------------------------- Зверніть потім у першу вулицю праворуч. 0
Zver--tʹ-p-tim u --rsh- vulytsy-----v--uch. Z------- p---- u p----- v------- p--------- Z-e-n-t- p-t-m u p-r-h- v-l-t-y- p-a-o-u-h- ------------------------------------------- Zvernitʹ potim u pershu vulytsyu pravoruch.
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Ї---е-п-ті---ря-о------ ------жч- -ер-хрест-. Ї---- п---- п---- ч---- н-------- п---------- Ї-ь-е п-т-м п-я-о ч-р-з н-й-л-ж-е п-р-х-е-т-. --------------------------------------------- Їдьте потім прямо через найближче перехрестя. 0
Ï-ʹte---t-m---ya-- c-e-ez --y̆--yz--h---er-k-re-tya. I----- p---- p----- c----- n----------- p------------ I-d-t- p-t-m p-y-m- c-e-e- n-y-b-y-h-h- p-r-k-r-s-y-. ----------------------------------------------------- Ïdʹte potim pryamo cherez nay̆blyzhche perekhrestya.
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Ви-а-те--я--пот-----и -о-а--оп-р-у? В------- я- п-------- д- а--------- В-б-ч-е- я- п-т-а-и-и д- а-р-п-р-у- ----------------------------------- Вибачте, як потрапити до аеропорту? 0
Vy--ch--- -ak p-t-ap-ty--o---ropo---? V-------- y-- p-------- d- a--------- V-b-c-t-, y-k p-t-a-y-y d- a-r-p-r-u- ------------------------------------- Vybachte, yak potrapyty do aeroportu?
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Н-й-ра-- ---метро. Н------- н- м----- Н-й-р-щ- н- м-т-о- ------------------ Найкраще на метро. 0
Na-̆-ra-h--e ---me-ro. N----------- n- m----- N-y-k-a-h-h- n- m-t-o- ---------------------- Nay̆krashche na metro.
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Ї---- -р-----до кі-цев-ї зуп-н--. Ї---- п----- д- к------- з------- Ї-ь-е п-о-т- д- к-н-е-о- з-п-н-и- --------------------------------- Їдьте просто до кінцевої зупинки. 0
I-dʹt- -ros-o----kints-vo-̈ ---ynk-. I----- p----- d- k--------- z------- I-d-t- p-o-t- d- k-n-s-v-i- z-p-n-y- ------------------------------------ Ïdʹte prosto do kintsevoï zupynky.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!