Vestmik

et Eitamine 2   »   bs Negacija 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [šezdeset i pet]

Negacija 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? D- -- ----r--en sku-? Da li je prsten skup? D- l- j- p-s-e- s-u-? --------------------- Da li je prsten skup? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne, -n -o-----a---s-ot-nu -ura. Ne, on košta samo stotinu eura. N-, o- k-š-a s-m- s-o-i-u e-r-. ------------------------------- Ne, on košta samo stotinu eura. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Ali-ja -ma- ---- pe--s-t. Ali ja imam samo pedeset. A-i j- i-a- s-m- p-d-s-t- ------------------------- Ali ja imam samo pedeset. 0
Oled sa juba valmis? J-si-li v-- go--v --g--ov-? Jesi li već gotov / gotova? J-s- l- v-ć g-t-v / g-t-v-? --------------------------- Jesi li već gotov / gotova? 0
Ei, veel mitte. Ne--jo- n-. Ne, još ne. N-, j-š n-. ----------- Ne, još ne. 0
Aga kohe olen valmis. A-- --m--s---- ----v-- --to-a. Ali sam uskoro gotov / gotova. A-i s-m u-k-r- g-t-v / g-t-v-. ------------------------------ Ali sam uskoro gotov / gotova. 0
Soovid sa veel suppi? Že--- li--o- s---? Želiš li još supe? Ž-l-š l- j-š s-p-? ------------------ Želiš li još supe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N-, -- -elim ----. Ne, ne želim više. N-, n- ž-l-m v-š-. ------------------ Ne, ne želim više. 0
Aga veel üht jäätist. A----o--je----s-a--led. Ali još jedan sladoled. A-i j-š j-d-n s-a-o-e-. ----------------------- Ali još jedan sladoled. 0
Elad sa juba kaua siin? Sta----š l---------- o-d--? Stanuješ li već dugo ovdje? S-a-u-e- l- v-ć d-g- o-d-e- --------------------------- Stanuješ li već dugo ovdje? 0
Ei, alles esimest kuud. Ne, -ek -ed-n m-e---. Ne, tek jedan mjesec. N-, t-k j-d-n m-e-e-. --------------------- Ne, tek jedan mjesec. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Al- ve------a-em m--go---udi. Ali već poznajem mnogo ljudi. A-i v-ć p-z-a-e- m-o-o l-u-i- ----------------------------- Ali već poznajem mnogo ljudi. 0
Sõidad sa homme koju? Pu---eš li--utr---u--? Putuješ li sutra kući? P-t-j-š l- s-t-a k-ć-? ---------------------- Putuješ li sutra kući? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N---t-- z---i---d. Ne, tek za vikend. N-, t-k z- v-k-n-. ------------------ Ne, tek za vikend. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Ali--e v-aćam --ć u -edj-lju. Ali se vraćam već u nedjelju. A-i s- v-a-a- v-ć u n-d-e-j-. ----------------------------- Ali se vraćam već u nedjelju. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? D--l- -e -v-j- --erk----- -d-a--a? Da li je tvoja kćerka već odrasla? D- l- j- t-o-a k-e-k- v-ć o-r-s-a- ---------------------------------- Da li je tvoja kćerka već odrasla? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ne- o---i-a --k--ed--n-es- g--ina. Ne, ona ima tek sedamnaest godina. N-, o-a i-a t-k s-d-m-a-s- g-d-n-. ---------------------------------- Ne, ona ima tek sedamnaest godina. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Ali-on--v-ć i-a----k-. Ali ona već ima momka. A-i o-a v-ć i-a m-m-a- ---------------------- Ali ona već ima momka. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!