Vestmik

et midagi tohtima   »   bs nešto smjeti

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sedamdeset i tri]

nešto smjeti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Sm-j-š -i v-- vozit--auto? S----- l- v-- v----- a---- S-i-e- l- v-ć v-z-t- a-t-? -------------------------- Smiješ li već voziti auto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? S-ij-š li --- ---i----o--l? S----- l- v-- p--- a------- S-i-e- l- v-ć p-t- a-k-h-l- --------------------------- Smiješ li već piti alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Smi-e- -i---ć s----u-ov--i---------a--t--? S----- l- v-- s-- p------- u i------------ S-i-e- l- v-ć s-m p-t-v-t- u i-o-t-a-s-v-? ------------------------------------------ Smiješ li već sam putovati u inostranstvo? 0
tohtima smjeti s----- s-j-t- ------ smjeti 0
Tohime me siin suitsetada? Sm---m---i-o---e-puši-i? S------ l- o---- p------ S-i-e-o l- o-d-e p-š-t-? ------------------------ Smijemo li ovdje pušiti? 0
Tohib siin suitsetada? S-i-e--- ---o-----p-š---? S---- l- s- o---- p------ S-i-e l- s- o-d-e p-š-t-? ------------------------- Smije li se ovdje pušiti? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? Smije--i ----l-ti---k--d---o---a-ti---? S---- l- s- p------ k-------- k-------- S-i-e l- s- p-a-i-i k-e-i-n-m k-r-i-o-? --------------------------------------- Smije li se platiti kreditnom karticom? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S-ij- -i se-p--t-----ek-m? S---- l- s- p------ č----- S-i-e l- s- p-a-i-i č-k-m- -------------------------- Smije li se platiti čekom? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S--je ----e--la-i-i -am--go-ov-no-? S---- l- s- p------ s--- g--------- S-i-e l- s- p-a-i-i s-m- g-t-v-n-m- ----------------------------------- Smije li se platiti samo gotovinom? 0
Tohin ma hetkel helistada? S-ijem l- t-l-fo-----i? S----- l- t------------ S-i-e- l- t-l-f-n-r-t-? ----------------------- Smijem li telefonirati? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? S-ij-m--i -ešto-p---t-? S----- l- n---- p------ S-i-e- l- n-š-o p-t-t-? ----------------------- Smijem li nešto pitati? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? Smij----- n---- --ć-? S----- l- n---- r---- S-i-e- l- n-š-o r-ć-? --------------------- Smijem li nešto reći? 0
Ta ei tohi pargis magada. O--n- s--j---pa-a-i---pa-k-. O- n- s---- s------ u p----- O- n- s-i-e s-a-a-i u p-r-u- ---------------------------- On ne smije spavati u parku. 0
Ta ei tohi autos magada. On-n- s-i-e-s-a-at--u ---u. O- n- s---- s------ u a---- O- n- s-i-e s-a-a-i u a-t-. --------------------------- On ne smije spavati u autu. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. O- ne-s---e---a--t- ----el----ič-oj--ta-ici. O- n- s---- s------ n- ž----------- s------- O- n- s-i-e s-a-a-i n- ž-l-e-n-č-o- s-a-i-i- -------------------------------------------- On ne smije spavati na željezničkoj stanici. 0
Tohime me istuda? S-i--mo--- s-est-? S------ l- s------ S-i-e-o l- s-e-t-? ------------------ Smijemo li sjesti? 0
Tohime me menüüd saada? S-ijem--l--d-b--------v--k? S------ l- d----- j-------- S-i-e-o l- d-b-t- j-l-v-i-? --------------------------- Smijemo li dobiti jelovnik? 0
Tohime me eraldi maksta? M------li---at--i -dvo--n-? M----- l- p------ o-------- M-ž-m- l- p-a-i-i o-v-j-n-? --------------------------- Možemo li platiti odvojeno? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!