Vestmik

et Töö   »   bs Raditi

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pedeset i pet]

Raditi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Š-- --- ---z---m-nju? Š-- s-- p- z--------- Š-a s-e p- z-n-m-n-u- --------------------- Šta ste po zanimanju? 0
Mu mees on arst. Mo----ž--- -- za--m-n-u -----r. M-- m-- j- p- z-------- d------ M-j m-ž j- p- z-n-m-n-u d-k-o-. ------------------------------- Moj muž je po zanimanju doktor. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Ja ---im-p--a-r-dnog vr-m-na k-----dicin----se-t-a. J- r---- p--- r----- v------ k-- m--------- s------ J- r-d-m p-l- r-d-o- v-e-e-a k-o m-d-c-n-k- s-s-r-. --------------------------------------------------- Ja radim pola radnog vremena kao medicinska sestra. 0
Varsti saame me pensionit. Us--r- ć-m- -o---- -e---j-. U----- ć--- d----- p------- U-k-r- ć-m- d-b-t- p-n-i-u- --------------------------- Uskoro ćemo dobiti penziju. 0
Kuid maksud on kõrged. A---su p-r--i visok-. A-- s- p----- v------ A-i s- p-r-z- v-s-k-. --------------------- Ali su porezi visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. I------stv--- --igu-anj---- -i----. I z---------- o--------- j- v------ I z-r-v-t-e-o o-i-u-a-j- j- v-s-k-. ----------------------------------- I zdravstveno osiguranje je visoko. 0
Kelleks sa saada tahad? Št- ž-liš-j----m -o----i? Š-- ž---- j----- p------- Š-a ž-l-š j-d-o- p-s-a-i- ------------------------- Šta želiš jednom postati? 0
Ma tahan inseneriks saada. J--ž-l-m-po-tati-i-žen-er. J- ž---- p------ i-------- J- ž-l-m p-s-a-i i-ž-n-e-. -------------------------- Ja želim postati inženjer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Žel-- s--d-ra-- n- u-iv---ite-u. Ž---- s-------- n- u------------ Ž-l-m s-u-i-a-i n- u-i-e-z-t-t-. -------------------------------- Želim studirati na univerzitetu. 0
Ma olen praktikant. Ja-s-m---i-rav-ik. J- s-- p---------- J- s-m p-i-r-v-i-. ------------------ Ja sam pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. Ja--------đ-je- mnogo. J- n- z-------- m----- J- n- z-r-đ-j-m m-o-o- ---------------------- Ja ne zarađujem mnogo. 0
Ma teen praktikat välismaal. O------em-p-----v-ički -taž u ino-tra---v-. O-------- p----------- s--- u i------------ O-r-đ-j-m p-i-r-v-i-k- s-a- u i-o-t-a-s-v-. ------------------------------------------- Odrađujem pripravnički staž u inostranstvu. 0
See on minu ülemus. Ov- -- m---še-. O-- j- m-- š--- O-o j- m-j š-f- --------------- Ovo je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. I--m dr-ge--o-ege. I--- d---- k------ I-a- d-a-e k-l-g-. ------------------ Imam drage kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. U p---- idemo --i--- - k---i--. U p---- i---- u----- u k------- U p-d-e i-e-o u-i-e- u k-n-i-u- ------------------------------- U podne idemo uvijek u kantinu. 0
Ma otsin töökohta. Ja-t----m -ad-- --es-o. J- t----- r---- m------ J- t-a-i- r-d-o m-e-t-. ----------------------- Ja tražim radno mjesto. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ja-sa--------di-- -a---ne-a-os-e- - --. J- s-- v-- g----- d--- n--------- / --- J- s-m v-ć g-d-n- d-n- n-z-p-s-e- / --. --------------------------------------- Ja sam već godinu dana nezaposlen / -a. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. U---oj -e--j--ima-p-n--nez-p-s-enih. U o--- z----- i-- p--- n------------ U o-o- z-m-j- i-a p-n- n-z-p-s-e-i-. ------------------------------------ U ovoj zemlji ima puno nezaposlenih. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?