Vestmik

et Riigid ja keeled   »   bs Zemlje i jezici

5 [viis]

Riigid ja keeled

Riigid ja keeled

5 [pet]

Zemlje i jezici

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
John on Londonist. D----j- i--L-nd-na. D--- j- i- L------- D-o- j- i- L-n-o-a- ------------------- Džon je iz Londona. 0
London asub Suurbritannias. L------j--- V-li--j -rit-niji. L----- j- u V------ B--------- L-n-o- j- u V-l-k-j B-i-a-i-i- ------------------------------ London je u Velikoj Britaniji. 0
Ta räägib inglise keelt. O- govo-i -n--es--. O- g----- e-------- O- g-v-r- e-g-e-k-. ------------------- On govori engleski. 0
Maria on Madridist. Ma-----je-iz --dr--a. M----- j- i- M------- M-r-j- j- i- M-d-i-a- --------------------- Marija je iz Madrida. 0
Madrid asub Hispaanias. Mad-i---- -----n-j-. M----- j- u Š------- M-d-i- j- u Š-a-i-i- -------------------- Madrid je u Španiji. 0
Ta räägib hispaania keelt. O---govo-i --a-sk-. O-- g----- š------- O-a g-v-r- š-a-s-i- ------------------- Ona govori španski. 0
Peter ja Martha on Berliinist. P-t-- i -arta-s- i- --rlin-. P---- i M---- s- i- B------- P-t-r i M-r-a s- i- B-r-i-a- ---------------------------- Peter i Marta su iz Berlina. 0
Berliin asub Saksamaal. Berlin-j- u-N-emač---. B----- j- u N--------- B-r-i- j- u N-e-a-k-j- ---------------------- Berlin je u Njemačkoj. 0
Kas te räägite mõlemad saksa keelt? Govorit- li--b-j- ---m-čk-? G------- l- o---- n-------- G-v-r-t- l- o-o-e n-e-a-k-? --------------------------- Govorite li oboje njemački? 0
London on pealinn. Lon-----e--lavn--g-ad. L----- j- g----- g---- L-n-o- j- g-a-n- g-a-. ---------------------- London je glavni grad. 0
Madrid ja Berliin on samuti pealinnad. Mad-id-i -e-l---su t-ko-er-g-avn- -r---v-. M----- i B----- s- t------ g----- g------- M-d-i- i B-r-i- s- t-k-đ-r g-a-n- g-a-o-i- ------------------------------------------ Madrid i Berlin su također glavni gradovi. 0
Pealinnad on suured ja valjud. G---n--gr-d-v- s--v-liki------ni. G----- g------ s- v----- i b----- G-a-n- g-a-o-i s- v-l-k- i b-č-i- --------------------------------- Glavni gradovi su veliki i bučni. 0
Prantsusmaa asub Euroopas. F-an--s----e u-E-ro-i. F-------- j- u E------ F-a-c-s-a j- u E-r-p-. ---------------------- Francuska je u Evropi. 0
Egiptus asub Aafrikas. E-i-a--j- --A-r-c-. E----- j- u A------ E-i-a- j- u A-r-c-. ------------------- Egipat je u Africi. 0
Jaapan asub Aasias. J--a- je u-A--ji. J---- j- u A----- J-p-n j- u A-i-i- ----------------- Japan je u Aziji. 0
Kanada asub Põhja-Ameerikas. Kan-da----u-S-eve-no--A-er-ci. K----- j- u S-------- A------- K-n-d- j- u S-e-e-n-j A-e-i-i- ------------------------------ Kanada je u Sjevernoj Americi. 0
Panama asub Kesk-Ameerikas. P------j----Sr--n--j--me-ic-. P----- j- u S------- A------- P-n-m- j- u S-e-n-o- A-e-i-i- ----------------------------- Panama je u Srednjoj Americi. 0
Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas. B-az-- ---u---žno- ---r--i. B----- j- u J----- A------- B-a-i- j- u J-ž-o- A-e-i-i- --------------------------- Brazil je u Južnoj Americi. 0

Keeled ja murded

Maailmas on 6000-7000 erinevat keelt. Murrete hulk on muidugi veel suurem. Kuid mis vahe on murdel ja keelel? Murretel on selgelt eristatav kohalik kõla. Murre on kohalik keelevariant. See tähendab, et keele vorm on kitsama haardega. Reeglina on murded vaid suulised, mitte kirjalikud. Neil on oma keelesüsteem. Ja nad järgivad oma reegleid. Teoreetiliselt võib igal keelel olla mitu murret. Kõik murded kuuluvad riigi maetliku keele alla. Üldkeelt mõistavad kõik riigi elanikud. Isegi erinevate murrete kõnelejad saavad üldkeele abil üksteisega suhelda. Pea kõik murded on oma tähtsust kaotamas. Linnades räägitakse murdeid väga harva. Üldkeelt räägitakse tavaliselt ka tööjuures. Sellepärast arvatakse tihti, et murde kõnelejad on lihtsad ja harimatud inimesed. Samas leidub neid kõigil ühiskonna klassides. Seega pole murretes kõnelejad vähem intelligentsed kui teised. Hoopis vastupidi! Murrete rääkijatel on palju eeliseid. Näiteks võib tuua keelekursused. Murde rääkija teab, et keelel on erinevad keelevormid. Ja nad õpivad kiiresti erinevaid keelestiile vahetama. Seega suudavad murrete rääkijad keeles paremini varieeruda. Nad tajuvad hästi, milline keelestiil sobib mingis olukorras. See on isegi teaduslikult tõestatud. Seega: kasutage julgelt murdeid - see on seda väärt!
Kas sa teadsid?
Bulgaaria keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. Bulgaaria keelt räägib umbes kümme miljonit inimest. Suurem osa neist elab loomulikult Bulgaarias. Ent bulgaaria keelt räägitakse ka teistes riikides. Sinna kuuluvad näiteks Ukraina ja Moldova. Bulgaaria keel on üks vanimatest dokumenteeritud slaavi keeltest. Ja tal on näidata väga palju eripärasid. Silmatorkav on näiteks sarnasus albaania ja rumeenia keeltega. Need kaks keelt ei ole kumbki slaavi keeled. Sellele vaatamata on neil palju paralleele. Seetõttu nimetatakse kõiki neid keeli ka balkani keelteks. Neil on palju ühist, kuigi nad teineteisega suguluses ei ole. Bulgaaria keele tegusõnadel võib olla eriti palju erinevaid vorme. Samuti puudb bulgaaria keeles infinitiiv. Kes seda huvitavat keelt õppida tahab, avastab juba varsti palju uut!