Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   bs Prisvojne zamjenice 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [šezdeset i sedam]

Prisvojne zamjenice 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
prillid na----e n------ n-o-a-e ------- naočale 0
Ta unustas oma prillid. O---e ----r---o-sv-j-----ča-e. O- j- z-------- s---- n------- O- j- z-b-r-v-o s-o-e n-o-a-e- ------------------------------ On je zaboravio svoje naočale. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Ma-g--e -u mu n-očale? M- g--- s- m- n------- M- g-j- s- m- n-o-a-e- ---------------------- Ma gdje su mu naočale? 0
kell sat s-- s-t --- sat 0
Ta kell on katki. Nje-ov sa------okv--e-. N----- s-- j- p-------- N-e-o- s-t j- p-k-a-e-. ----------------------- Njegov sat je pokvaren. 0
Kell ripub seinal. S-t---s--n-----u. S-- v--- n- z---- S-t v-s- n- z-d-. ----------------- Sat visi na zidu. 0
pass p-soš p---- p-s-š ----- pasoš 0
Ta kaotas enda passi. O--j--iz--b-o-svoj -asoš. O- j- i------ s--- p----- O- j- i-g-b-o s-o- p-s-š- ------------------------- On je izgubio svoj pasoš. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Gdj-----ond- njeg---paso-? G--- j- o--- n----- p----- G-j- j- o-d- n-e-o- p-s-š- -------------------------- Gdje je onda njegov pasoš? 0
nad – nende o-i-- nji-------jih--- / -j-h--o o-- – n----- / n------ / n------ o-i – n-i-o- / n-i-o-a / n-i-o-o -------------------------------- oni – njihov / njihova / njihovo 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. D--c- ne -og--n--- -ji--ve-----tel-e. D---- n- m--- n--- n------ r--------- D-e-a n- m-g- n-ć- n-i-o-e r-d-t-l-e- ------------------------------------- Djeca ne mogu naći njihove roditelje. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! A-i--t--d--a----ji--v--r-dit-l-i! A-- e-- d----- n------ r--------- A-i e-o d-l-z- n-i-o-i r-d-t-l-i- --------------------------------- Ali eto dolaze njihovi roditelji! 0
Teie – teie Vi-- -a- / V-š- ---aše V- – V-- / V--- / V--- V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? K-kvo je ------aš--pu---a-----gosp-di----il-r? K---- j- b--- V--- p--------- g-------- M----- K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-i-e M-l-r- ---------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospodine Miler? 0
Kus on teie naine, härra Müller? G--e je-V--- ž---,-go--o--n---ile-? G--- j- V--- ž---- g-------- M----- G-j- j- V-š- ž-n-, g-s-o-i-e M-l-r- ----------------------------------- Gdje je Vaša žena, gospodine Miler? 0
Teie – teie V--– Vaš-- Va-- / -aše V- – V-- / V--- / V--- V- – V-š / V-š- / V-š- ---------------------- Vi – Vaš / Vaša / Vaše 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Kak-o------lo----e--ut-va-je--g-s--đ- Sc-mid-? K---- j- b--- V--- p--------- g------ S------- K-k-o j- b-l- V-š- p-t-v-n-e- g-s-o-o S-h-i-t- ---------------------------------------------- Kakvo je bilo Vaše putovanje, gospođo Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Gdj---- -aš-m--, --spođo Sch-i--? G--- j- V-- m--- g------ S------- G-j- j- V-š m-ž- g-s-o-o S-h-i-t- --------------------------------- Gdje je Vaš muž, gospođo Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!