Vestmik

et Määrsõnad   »   bs Prilozi

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [stotina]

Prilozi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi već jed-om-–---š--i---a v-- j----- – j-- n----- v-ć j-d-o- – j-š n-k-d- ----------------------- već jednom – još nikada 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? J--te--- v-- j-dn----i-i ----r--n-? J---- l- v-- j----- b--- u B------- J-s-e l- v-ć j-d-o- b-l- u B-r-i-u- ----------------------------------- Jeste li već jednom bili u Berlinu? 0
Ei, mitte kunagi. Ne---oš -i--da. N-- j-- n------ N-, j-š n-k-d-. --------------- Ne, još nikada. 0
keegi – mitte keegi ne-o --n-ko n--- – n--- n-k- – n-k- ----------- neko – niko 0
Tunnete te siin kedagi? P--na---- li o-dj- -e-oga? P-------- l- o---- n------ P-z-a-e-e l- o-d-e n-k-g-? -------------------------- Poznajete li ovdje nekoga? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-, j- n--p-zn---------ga -vd-e. N-- j- n- p------- n----- o----- N-, j- n- p-z-a-e- n-k-g- o-d-e- -------------------------------- Ne, ja ne poznajem nikoga ovdje. 0
veel – mitte enam j-š-- n- -iše j-- – n- v--- j-š – n- v-š- ------------- još – ne više 0
Jääte te veel kauaks siia? O-t--e-- l- -------o----je? O------- l- j-- d--- o----- O-t-j-t- l- j-š d-g- o-d-e- --------------------------- Ostajete li još dugo ovdje? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N---ja--e osta-e- --še dug- ovdj-. N-- j- n- o------ v--- d--- o----- N-, j- n- o-t-j-m v-š- d-g- o-d-e- ---------------------------------- Ne, ja ne ostajem više dugo ovdje. 0
veel midagi – ei midagi j-- --što----iš-a--iše j-- n---- – n---- v--- j-š n-š-o – n-š-a v-š- ---------------------- još nešto – ništa više 0
Soovite te veel midagi juua? Ž-l--- -i j-- ---to -o-it-? Ž----- l- j-- n---- p------ Ž-l-t- l- j-š n-š-o p-p-t-? --------------------------- Želite li još nešto popiti? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Ne- ---n- ž-l-m niš---v--e. N-- j- n- ž---- n---- v---- N-, j- n- ž-l-m n-š-a v-š-. --------------------------- Ne, ja ne želim ništa više. 0
juba midagi – mitte veel ve- -e-t- – j-š-n-šta v-- n---- – j-- n---- v-ć n-š-o – j-š n-š-a --------------------- već nešto – još ništa 0
Olete te juba midagi söönud? Je--e li -eć-ne-t----li? J---- l- v-- n---- j---- J-s-e l- v-ć n-š-o j-l-? ------------------------ Jeste li već nešto jeli? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N-- j- j-š n--a- --š-- -eo. N-- j- j-- n---- n---- j--- N-, j- j-š n-s-m n-š-a j-o- --------------------------- Ne, ja još nisam ništa jeo. 0
veel keegi – mitte keegi još ---- –-nik- -iše j-- n--- – n--- v--- j-š n-k- – n-k- v-š- -------------------- još neko – niko više 0
Soovib keegi veel kohvi? Ž--- l- ------ko k--u? Ž--- l- j-- n--- k---- Ž-l- l- j-š n-k- k-f-? ---------------------- Želi li još neko kafu? 0
Ei, mitte keegi. N-- n--o v-še. N-- n--- v---- N-, n-k- v-š-. -------------- Ne, niko više. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...