Vestmik

et Tee küsimine   »   ro Indicaţii de drum

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [patruzeci]

Indicaţii de drum

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Vabandage! Scu-----mă! S---------- S-u-a-i-m-! ----------- Scuzaţi-mă! 0
Saate te mind aidata? Mă-put-ţi-aju--? M- p----- a----- M- p-t-ţ- a-u-a- ---------------- Mă puteţi ajuta? 0
Kus on siin hea restoran? U--e--s-- aic---n--e----r-n--bun? U--- e--- a--- u- r--------- b--- U-d- e-t- a-c- u- r-s-a-r-n- b-n- --------------------------------- Unde este aici un restaurant bun? 0
Minge vasakule ümber nurga. M---e-i-la ----ga du-ă c-l-. M------ l- s----- d--- c---- M-r-e-i l- s-â-g- d-p- c-l-. ---------------------------- Mergeţi la stânga după colţ. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Me---ţi--p----u-i----e---î---nte. M------ a--- p---- d---- î------- M-r-e-i a-o- p-ţ-n d-e-t î-a-n-e- --------------------------------- Mergeţi apoi puţin drept înainte. 0
Minge siis sada meetrit paremale. M----ţ- a-o----su-ă ---m-t-- l- d-----a. M------ a--- o s--- d- m---- l- d------- M-r-e-i a-o- o s-t- d- m-t-i l- d-e-p-a- ---------------------------------------- Mergeţi apoi o sută de metri la dreapta. 0
Te võite ka bussiga minna. Put--- -u- şi ----buz-l. P----- l-- ş- a--------- P-t-ţ- l-a ş- a-t-b-z-l- ------------------------ Puteţi lua şi autobuzul. 0
Te võite ka trammiga minna. Pu-eţ- --a-şi--ra-v--ul. P----- l-- ş- t--------- P-t-ţ- l-a ş- t-a-v-i-l- ------------------------ Puteţi lua şi tramvaiul. 0
Te võite ka minu järel sõita. P-t--i -ur ----i-p-u s--m- ur-a-i. P----- p-- ş- s----- s- m- u------ P-t-ţ- p-r ş- s-m-l- s- m- u-m-ţ-. ---------------------------------- Puteţi pur şi simplu să mă urmaţi. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? C-m-aj-n--l-----d-o--l-de-fotb--? C-- a---- l- s-------- d- f------ C-m a-u-g l- s-a-i-n-l d- f-t-a-? --------------------------------- Cum ajung la stadionul de fotbal? 0
Ületage sild! T--ce-- po--l! T------ p----- T-e-e-i p-d-l- -------------- Treceţi podul! 0
Sõitke läbi tunneli! M-rg-ţ---r-n -u--l! M------ p--- t----- M-r-e-i p-i- t-n-l- ------------------- Mergeţi prin tunel! 0
Sõitke kolmanda foorini. M---e-i--â-ă l- al-tr-i--a-s----o-. M------ p--- l- a- t------ s------- M-r-e-i p-n- l- a- t-e-l-a s-m-f-r- ----------------------------------- Mergeţi până la al treilea semafor. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. V-r-ţ- --im-----a-ă--a-dr---t-. V----- p---- s----- l- d------- V-r-ţ- p-i-a s-r-d- l- d-e-p-a- ------------------------------- Viraţi prima stradă la dreapta. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. M---eţi--po- drept-în-i-t--l- --mă-o---a-int-r-e--ie. M------ a--- d---- î------ l- u--------- i----------- M-r-e-i a-o- d-e-t î-a-n-e l- u-m-t-a-e- i-t-r-e-ţ-e- ----------------------------------------------------- Mergeţi apoi drept înainte la următoarea intersecţie. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? S-uzaţi-m------ ----g--a-aer-p--t? S---------- c-- a---- l- a-------- S-u-a-i-m-, c-m a-u-g l- a-r-p-r-? ---------------------------------- Scuzaţi-mă, cum ajung la aeroport? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. C-l---- -i-e l-aţ--me-ro--. C-- m-- b--- l---- m------- C-l m-i b-n- l-a-i m-t-o-l- --------------------------- Cel mai bine luaţi metroul. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. M-rg-ţ- -ână--- -------st----. M------ p--- l- u----- s------ M-r-e-i p-n- l- u-t-m- s-a-i-. ------------------------------ Mergeţi până la ultima staţie. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!