Vestmik

et Perekond   »   ky Family Members

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [эки]

2 [eki]

Family Members

[üy-bülö]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kirgiisi Mängi Rohkem
vanaisa ч-ң --а ч-- а-- ч-ң а-а ------- чоң ата 0
çoŋ-a-a ç-- a-- ç-ŋ a-a ------- çoŋ ata
vanaema чо---не ч-- э-- ч-ң э-е ------- чоң эне 0
ç-ŋ ene ç-- e-- ç-ŋ e-e ------- çoŋ ene
tema ja tema а--б-л---ж-на --(кыз) а------- ж--- а------ а-(-а-а- ж-н- а-(-ы-) --------------------- ал(бала) жана ал(кыз) 0
al---la) j--- al----) a------- j--- a------ a-(-a-a- j-n- a-(-ı-) --------------------- al(bala) jana al(kız)
isa а-а а-- а-а --- ата 0
a-a a-- a-a --- ata
ema апа а-- а-а --- апа 0
apa a-- a-a --- apa
tema ja tema ал-бал-- ж--- ал-к-з) а------- ж--- а------ а-(-а-а- ж-н- а-(-ы-) --------------------- ал(бала) жана ал(кыз) 0
a-(--l-- -a-- al(-ı-) a------- j--- a------ a-(-a-a- j-n- a-(-ı-) --------------------- al(bala) jana al(kız)
poeg уул у-- у-л --- уул 0
u-l u-- u-l --- uul
tütar кыз к-- к-з --- кыз 0
kız k-- k-z --- kız
tema ja tema а--б---- ж--а а---ыз) а------- ж--- а------ а-(-а-а- ж-н- а-(-ы-) --------------------- ал(бала) жана ал(кыз) 0
al-b-l-) -ana -l(-ız) a------- j--- a------ a-(-a-a- j-n- a-(-ı-) --------------------- al(bala) jana al(kız)
vend ба--е б---- б-й-е ----- байке 0
b--ke b---- b-y-e ----- bayke
õde эже э-- э-е --- эже 0
e-e e-- e-e --- eje
tema ja tema а------) жа-а--л--ы-) а------- ж--- а------ а-(-а-а- ж-н- а-(-ы-) --------------------- ал(бала) жана ал(кыз) 0
a--b-l-) jan---l-k--) a------- j--- a------ a-(-a-a- j-n- a-(-ı-) --------------------- al(bala) jana al(kız)
onu тая-е т---- т-я-е ----- таяке 0
t--ake t----- t-y-k- ------ tayake
tädi т-----е т------ т-я-е-е ------- таяжеңе 0
t--a-e-e t------- t-y-j-ŋ- -------- tayajeŋe
tema ja tema а--б-----жана -л-кы-) а------- ж--- а------ а-(-а-а- ж-н- а-(-ы-) --------------------- ал(бала) жана ал(кыз) 0
a---al---ja-----(---) a------- j--- a------ a-(-a-a- j-n- a-(-ı-) --------------------- al(bala) jana al(kız)
Me oleme perekond. Б-з -и--үй-б--өбүз. Б-- б-- ү---------- Б-з б-р ү---ү-ө-ү-. ------------------- Биз бир үй-бүлөбүз. 0
Bi- -i---y-bülöb--. B-- b-- ü---------- B-z b-r ü---ü-ö-ü-. ------------------- Biz bir üy-bülöbüz.
Perekond ei ole väike. Үй-б-лө к--и-е--й--м-с. Ү------ к-------- э---- Ү---ү-ө к-ч-н-к-й э-е-. ----------------------- Үй-бүлө кичинекей эмес. 0
Ü--bü-- ki-i----y-eme-. Ü------ k-------- e---- Ü---ü-ö k-ç-n-k-y e-e-. ----------------------- Üy-bülö kiçinekey emes.
Perekond on suur. Үй--ү------. Ү------ ч--- Ү---ү-ө ч-ң- ------------ Үй-бүлө чоң. 0
Üy----- -oŋ. Ü------ ç--- Ü---ü-ö ç-ŋ- ------------ Üy-bülö çoŋ.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.