Vestmik

et Small Talk 1   »   es Pequeñas Conversaciones 1

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [veinte]

Pequeñas Conversaciones 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! ¡-ón---e--óm--o! ¡------- c------ ¡-ó-g-s- c-m-d-! ---------------- ¡Póngase cómodo!
Tundke end nagu kodus! ¡-ién---e ---o en ca-a! ¡-------- c--- e- c---- ¡-i-n-a-e c-m- e- c-s-! ----------------------- ¡Siéntase como en casa!
Mida te juua soovite? ¿Q------gust-rí- t-mar? ¿--- l- g------- t----- ¿-u- l- g-s-a-í- t-m-r- ----------------------- ¿Qué le gustaría tomar?
Meeldib teile muusika? ¿-e g---a la -ús---? ¿-- g---- l- m------ ¿-e g-s-a l- m-s-c-? -------------------- ¿Le gusta la música?
Mulle meeldib klassikaline muusika. M- gu-ta-l---ús-c--c-ási-a. M- g---- l- m----- c------- M- g-s-a l- m-s-c- c-á-i-a- --------------------------- Me gusta la música clásica.
Siin on mu CD-d. A-uí--st-----s ---. A--- e---- m-- C--- A-u- e-t-n m-s C-s- ------------------- Aquí están mis CDs.
Kas te mängite mõnda pilli? ¿T-ca (us---)-alg-- -ns--um-n-o musi---? ¿---- (------ a---- i---------- m------- ¿-o-a (-s-e-) a-g-n i-s-r-m-n-o m-s-c-l- ---------------------------------------- ¿Toca (usted) algún instrumento musical?
Siin on mu kitarr. Aquí es-- ----u-----a. A--- e--- m- g-------- A-u- e-t- m- g-i-a-r-. ---------------------- Aquí está mi guitarra.
Laulate te meelsasti? ¿-e-g-sta -a--ar? ¿-- g---- c------ ¿-e g-s-a c-n-a-? ----------------- ¿Le gusta cantar?
On teil lapsi? ¿--e-e----ted--n--o-? ¿----- (------ n----- ¿-i-n- (-s-e-) n-ñ-s- --------------------- ¿Tiene (usted) niños?
On teil koer? ¿----- (-s---- u--perro? ¿----- (------ u- p----- ¿-i-n- (-s-e-) u- p-r-o- ------------------------ ¿Tiene (usted) un perro?
On teil kass? ¿T-e-e -u-te-) u- --t-? ¿----- (------ u- g---- ¿-i-n- (-s-e-) u- g-t-? ----------------------- ¿Tiene (usted) un gato?
Siin on mu raamatud. A--í-es-án-m-s-l---o-. A--- e---- m-- l------ A-u- e-t-n m-s l-b-o-. ---------------------- Aquí están mis libros.
Ma loen hetkel seda raamatut. E- es-- m-m---o--s-o- ---endo-este-l-bro. E- e--- m------ e---- l------ e--- l----- E- e-t- m-m-n-o e-t-y l-y-n-o e-t- l-b-o- ----------------------------------------- En este momento estoy leyendo este libro.
Mida teile lugeda meeldib? ¿Q-é l--g--------r? ¿--- l- g---- l---- ¿-u- l- g-s-a l-e-? ------------------- ¿Qué le gusta leer?
Käite te meelsasti kontsertidel? ¿-e--us-- ir-a -onciertos? ¿-- g---- i- a c---------- ¿-e g-s-a i- a c-n-i-r-o-? -------------------------- ¿Le gusta ir a conciertos?
Käite te meelsasti teatris? ¿-e ---ta -- ------t-o? ¿-- g---- i- a- t------ ¿-e g-s-a i- a- t-a-r-? ----------------------- ¿Le gusta ir al teatro?
Käite te meelsasti ooperis? ¿-e g-s---i--a l- ó---a? ¿-- g---- i- a l- ó----- ¿-e g-s-a i- a l- ó-e-a- ------------------------ ¿Le gusta ir a la ópera?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?