Vestmik

et Joogid   »   es Bebidas

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [doce]

Bebidas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ma joon teed. Yo---b- -é. Y- b--- t-- Y- b-b- t-. ----------- Yo bebo té.
Ma joon kohvi. Yo--eb---af-. Y- b--- c---- Y- b-b- c-f-. ------------- Yo bebo café.
Ma joon mineraalvett. Yo-b--o ---- mi--ra-. Y- b--- a--- m------- Y- b-b- a-u- m-n-r-l- --------------------- Yo bebo agua mineral.
Jood sa teed sidruniga? ¿B-----té---n --mó-? ¿----- t- c-- l----- ¿-e-e- t- c-n l-m-n- -------------------- ¿Bebes té con limón?
Jood sa kohvi suhkruga? ¿Beb-----f- -on-az-ca-? ¿----- c--- c-- a------ ¿-e-e- c-f- c-n a-ú-a-? ----------------------- ¿Bebes café con azúcar?
Jood sa vett jääga? ¿-e-e- --u--co- -ie--? ¿----- a--- c-- h----- ¿-e-e- a-u- c-n h-e-o- ---------------------- ¿Bebes agua con hielo?
Siin on pidu. Aquí---y -----ie-t-. A--- h-- u-- f------ A-u- h-y u-a f-e-t-. -------------------- Aquí hay una fiesta.
Inimesed joovad šampust. L- --nt- beb- --amp-n. L- g---- b--- c------- L- g-n-e b-b- c-a-p-n- ---------------------- La gente bebe champán.
Inimesed joovad veini ja õlut. La------ b-b- vi-o - ce-ve--. L- g---- b--- v--- y c------- L- g-n-e b-b- v-n- y c-r-e-a- ----------------------------- La gente bebe vino y cerveza.
Jood sa alkoholi? ¿--b-s-a---hol? ¿----- a------- ¿-e-e- a-c-h-l- --------------- ¿Bebes alcohol?
Jood sa viskit? ¿Beb-- -his--? ¿----- w------ ¿-e-e- w-i-k-? -------------- ¿Bebes whisky?
Jood sa koolat rummiga? ¿Bebe- Co-a-C-la-co- ---? ¿----- C-------- c-- r--- ¿-e-e- C-c---o-a c-n r-n- ------------------------- ¿Bebes Coca-Cola con ron?
Mulle ei meeldi šampus. No-m----st- -l c----á-. N- m- g---- e- c------- N- m- g-s-a e- c-a-p-n- ----------------------- No me gusta el champán.
Mulle ei meeldi vein. No--- g-st- e---i-o. N- m- g---- e- v---- N- m- g-s-a e- v-n-. -------------------- No me gusta el vino.
Mulle ei meeldi õlu. No--- -u-ta ---c---e--. N- m- g---- l- c------- N- m- g-s-a l- c-r-e-a- ----------------------- No me gusta la cerveza.
Beebile meeldib piim. A--beb- -e --st--l- -ech-.---El ---é -us-a-d- -a----h---a--). A- b--- l- g---- l- l----- / E- b--- g---- d- l- l---- (----- A- b-b- l- g-s-a l- l-c-e- / E- b-b- g-s-a d- l- l-c-e (-m-)- ------------------------------------------------------------- Al bebé le gusta la leche. / El bebé gusta de la leche (am.).
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. Al niñ------l- -iña-le -u--a- -- -acao - el--u-o de m--za--. A- n--- / A l- n--- l- g----- e- c---- y e- z--- d- m------- A- n-ñ- / A l- n-ñ- l- g-s-a- e- c-c-o y e- z-m- d- m-n-a-a- ------------------------------------------------------------ Al niño / A la niña le gustan el cacao y el zumo de manzana.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. A l--mu-------gu-t---l--umo----nar-n-- y----z--- -- -omelo. A l- m---- l- g---- e- z--- d- n------ y e- z--- d- p------ A l- m-j-r l- g-s-a e- z-m- d- n-r-n-a y e- z-m- d- p-m-l-. ----------------------------------------------------------- A la mujer le gusta el zumo de naranja y el zumo de pomelo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!