Vestmik

et Small Talk 1   »   lt I (pirmas) pokalbis

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [dvidešimt]

I (pirmas) pokalbis

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! Įs---is-k--e pa--gi--! Į----------- p-------- Į-i-a-s-k-t- p-t-g-a-! ---------------------- Įsitaisykite patogiai! 0
Tundke end nagu kodus! J-uskit-- k-i- -a-i-! J-------- k--- n----- J-u-k-t-s k-i- n-m-e- --------------------- Jauskitės kaip namie! 0
Mida te juua soovite? Ko -o-ėtum--e išge-t-? K- n--------- i------- K- n-r-t-m-t- i-g-r-i- ---------------------- Ko norėtumėte išgerti? 0
Meeldib teile muusika? Ar-m--s------u---ą? A- m------- m------ A- m-g-t-t- m-z-k-? ------------------- Ar mėgstate muziką? 0
Mulle meeldib klassikaline muusika. A- -ė-st---l-sikinę mu-iką. A- m----- k-------- m------ A- m-g-t- k-a-i-i-ę m-z-k-. --------------------------- Aš mėgstu klasikinę muziką. 0
Siin on mu CD-d. Čia --n- -om---t--iai--i-kai. Č-- m--- k----------- d------ Č-a m-n- k-m-a-t-n-a- d-s-a-. ----------------------------- Čia mano kompaktiniai diskai. 0
Kas te mängite mõnda pilli? A---jūs)-g-ojate---k-u n-rs--n-tr-m-n-u? A- (---- g------ k---- n--- i----------- A- (-ū-) g-o-a-e k-k-u n-r- i-s-r-m-n-u- ---------------------------------------- Ar (jūs) grojate kokiu nors instrumentu? 0
Siin on mu kitarr. Či---ano--i-ar-. Č-- m--- g------ Č-a m-n- g-t-r-. ---------------- Čia mano gitara. 0
Laulate te meelsasti? A- --gst-te--a-n-oti? A- m------- d-------- A- m-g-t-t- d-i-u-t-? --------------------- Ar mėgstate dainuoti? 0
On teil lapsi? A- -uri-----ik-? A- t----- v----- A- t-r-t- v-i-ų- ---------------- Ar turite vaikų? 0
On teil koer? Ar -uri-e-šunį? A- t----- š---- A- t-r-t- š-n-? --------------- Ar turite šunį? 0
On teil kass? A- tu---e k---? A- t----- k---- A- t-r-t- k-t-? --------------- Ar turite katę? 0
Siin on mu raamatud. Č----y-a)--ano-k-y---. Č-- (---- m--- k------ Č-a (-r-) m-n- k-y-o-. ---------------------- Čia (yra) mano knygos. 0
Ma loen hetkel seda raamatut. (Aš) --uo -e----k----u-šią-kn-g-. (--- š--- m--- s------ š-- k----- (-š- š-u- m-t- s-a-t-u š-ą k-y-ą- --------------------------------- (Aš) šiuo metu skaitau šią knygą. 0
Mida teile lugeda meeldib? K- (-ū-- m-gst--e-s--ity--? K- (---- m------- s-------- K- (-ū-) m-g-t-t- s-a-t-t-? --------------------------- Ką (jūs) mėgstate skaityti? 0
Käite te meelsasti kontsertidel? Ar -ė-st------ti - kon-e---? A- m------- e--- į k-------- A- m-g-t-t- e-t- į k-n-e-t-? ---------------------------- Ar mėgstate eiti į koncertą? 0
Käite te meelsasti teatris? A----g--ate---ti --teat-ą? A- m------- e--- į t------ A- m-g-t-t- e-t- į t-a-r-? -------------------------- Ar mėgstate eiti į teatrą? 0
Käite te meelsasti ooperis? A- ----tate ei-- - op--ą? A- m------- e--- į o----- A- m-g-t-t- e-t- į o-e-ą- ------------------------- Ar mėgstate eiti į operą? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?