Vestmik

et Kokkusaamine   »   es Compromiso / Cita

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [veinticuatro]

Compromiso / Cita

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? ¿H-------id- e----t----? - -Te---j--el-auto--- (--.)? ¿--- p------ e- a------- / ¿-- d--- e- a------ (----- ¿-a- p-r-i-o e- a-t-b-s- / ¿-e d-j- e- a-t-b-s (-m-)- ----------------------------------------------------- ¿Has perdido el autobús? / ¿Te dejó el autobús (am.)?
Ma ootasin sind pool tundi. T- espe-é p-- m---a---ra. T- e----- p-- m---- h---- T- e-p-r- p-r m-d-a h-r-. ------------------------- Te esperé por media hora.
Kas sul ei ole mobiili kaasas? ¿No--ien---móvil-/---l-l----a-.-? ¿-- t----- m---- / c------ (----- ¿-o t-e-e- m-v-l / c-l-l-r (-m-)- --------------------------------- ¿No tienes móvil / celular (am.)?
Ole täpne järgmine kord! ¡-é -un--a- la--r-xi---v--! ¡-- p------ l- p------ v--- ¡-é p-n-u-l l- p-ó-i-a v-z- --------------------------- ¡Sé puntual la próxima vez!
Võta järgmine kord takso! ¡-o---u---ax--la-próx-m- --z! ¡---- u- t--- l- p------ v--- ¡-o-a u- t-x- l- p-ó-i-a v-z- ----------------------------- ¡Toma un taxi la próxima vez!
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! ¡-a-pró---- ve- llev- -n--ara--a- con-i-o! ¡-- p------ v-- l---- u- p------- c------- ¡-a p-ó-i-a v-z l-e-a u- p-r-g-a- c-n-i-o- ------------------------------------------ ¡La próxima vez lleva un paraguas contigo!
Homne päev on mul vaba. Maña-a -e--- -l -ía-l-b-e. M----- t---- e- d-- l----- M-ñ-n- t-n-o e- d-a l-b-e- -------------------------- Mañana tengo el día libre.
Kas saame homme kokku? ¿Q---res -----o- --con---------ñ--a? ¿------- q-- n-- e---------- m------ ¿-u-e-e- q-e n-s e-c-n-r-m-s m-ñ-n-? ------------------------------------ ¿Quieres que nos encontremos mañana?
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Lo ---nt----e-- n- --dré-mañ-na. L- s------ p--- n- p---- m------ L- s-e-t-, p-r- n- p-d-é m-ñ-n-. -------------------------------- Lo siento, pero no podré mañana.
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? ¿-a------s a-g---p-an--ara e-te-fin-d--sem---? ¿-- t----- a---- p--- p--- e--- f-- d- s------ ¿-a t-e-e- a-g-n p-a- p-r- e-t- f-n d- s-m-n-? ---------------------------------------------- ¿Ya tienes algún plan para este fin de semana?
Või oled juba midagi kokku leppinud? ¿O--- -e--o-p---e----e--ara-al--? ¿- y- t- c------------ p--- a---- ¿- y- t- c-m-r-m-t-s-e p-r- a-g-? --------------------------------- ¿O ya te comprometiste para algo?
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. (Yo) s---er- q-e--os---c-ntr-m-- ----nt-----fin-de -e----. (--- s------ q-- n-- e---------- d------ e- f-- d- s------ (-o- s-g-e-o q-e n-s e-c-n-r-m-s d-r-n-e e- f-n d- s-m-n-. ---------------------------------------------------------- (Yo) sugiero que nos encontremos durante el fin de semana.
Kas lähme piknikule? ¿Qui-r-- qu--ha---os -- -ic---? ¿------- q-- h------ u- p------ ¿-u-e-e- q-e h-g-m-s u- p-c-i-? ------------------------------- ¿Quieres que hagamos un picnic?
Kas sõidame randa? ¿Q--e----qu------m-- - -- -----? ¿------- q-- v------ a l- p----- ¿-u-e-e- q-e v-y-m-s a l- p-a-a- -------------------------------- ¿Quieres que vayamos a la playa?
Kas sõidame mägedesse? ¿-ui--es-que -a----s-a--a-m--ta--? ¿------- q-- v------ a l- m------- ¿-u-e-e- q-e v-y-m-s a l- m-n-a-a- ---------------------------------- ¿Quieres que vayamos a la montaña?
Ma tulen sulle büroosse järgi. T- r----o-en-t- o--c--a. T- r----- e- t- o------- T- r-c-j- e- t- o-i-i-a- ------------------------ Te recojo en tu oficina.
Ma tulen sulle koju järgi. Te-----jo-e- t--ca--. T- r----- e- t- c---- T- r-c-j- e- t- c-s-. --------------------- Te recojo en tu casa.
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. Te rec-jo -n--a----a-a d-----o--s. T- r----- e- l- p----- d- a------- T- r-c-j- e- l- p-r-d- d- a-t-b-s- ---------------------------------- Te recojo en la parada de autobús.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.