Vestmik

et Minevik 1   »   es Pretérito 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [ochenta y uno]

Pretérito 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
kirjutama e-cr---r e------- e-c-i-i- -------- escribir
Ta kirjutas kirja. Él escr---ó ----c--ta. É- e------- u-- c----- É- e-c-i-i- u-a c-r-a- ---------------------- Él escribió una carta.
Ja tema kirjutas kaardi. Y---la ------ió-u----o-ta-. Y e--- e------- u-- p------ Y e-l- e-c-i-i- u-a p-s-a-. --------------------------- Y ella escribió una postal.
lugema leer l--- l-e- ---- leer
Ta luges ajakirja. Él--eyó---- re-i-t-. É- l--- u-- r------- É- l-y- u-a r-v-s-a- -------------------- Él leyó una revista.
Ja ta luges raamatut. Y-ella --y-----l-br-. Y e--- l--- u- l----- Y e-l- l-y- u- l-b-o- --------------------- Y ella leyó un libro.
võtma cog-- ---o-a-- a-a-----(am.) c---- / t----- a------ (---- c-g-r / t-m-r- a-a-r-r (-m-) ---------------------------- coger / tomar, agarrar (am.)
Ta võttis sigareti. É- --g-- un-c-g--ril--. É- c---- u- c---------- É- c-g-ó u- c-g-r-i-l-. ----------------------- Él cogió un cigarrillo.
Ta võttis tüki šokolaadi. El-- co-ió -- --oz-------o-o-at-. E--- c---- u- t---- d- c--------- E-l- c-g-ó u- t-o-o d- c-o-o-a-e- --------------------------------- Ella cogió un trozo de chocolate.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Él e-a i-f-el, --ro---l---ra -i--. É- e-- i------ p--- e--- e-- f---- É- e-a i-f-e-, p-r- e-l- e-a f-e-. ---------------------------------- Él era infiel, pero ella era fiel.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Él--ra -- ho--az-n,---r- e-la--r---r----ad--a. É- e-- u- h-------- p--- e--- e-- t----------- É- e-a u- h-l-a-á-, p-r- e-l- e-a t-a-a-a-o-a- ---------------------------------------------- Él era un holgazán, pero ella era trabajadora.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. É--e---p---e, pero--l-a---- rica. É- e-- p----- p--- e--- e-- r---- É- e-a p-b-e- p-r- e-l- e-a r-c-. --------------------------------- Él era pobre, pero ella era rica.
Tal ei olnud raha vaid võlad. É--n--t-nía-d----o- si-o de-d-s. É- n- t---- d------ s--- d------ É- n- t-n-a d-n-r-, s-n- d-u-a-. -------------------------------- Él no tenía dinero, sino deudas.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Él-no ----- --ena s-er--, s--o-m-l----er-e. É- n- t---- b---- s------ s--- m--- s------ É- n- t-n-a b-e-a s-e-t-, s-n- m-l- s-e-t-. ------------------------------------------- Él no tenía buena suerte, sino mala suerte.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. É---o ten-a-é--t----si-o -r-ca--s. É- n- t---- é------ s--- f-------- É- n- t-n-a é-i-o-, s-n- f-a-a-o-. ---------------------------------- Él no tenía éxitos, sino fracasos.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. É--no-est-ba -a----e-------n- -----isfe-ho. É- n- e----- s---------- s--- i------------ É- n- e-t-b- s-t-s-e-h-, s-n- i-s-t-s-e-h-. ------------------------------------------- Él no estaba satisfecho, sino insatisfecho.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. É- n--e-- -e--z, -ino inf--iz. É- n- e-- f----- s--- i------- É- n- e-a f-l-z- s-n- i-f-l-z- ------------------------------ Él no era feliz, sino infeliz.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Él--- e-- simpá----, --n- an-i--t-co. É- n- e-- s--------- s--- a---------- É- n- e-a s-m-á-i-o- s-n- a-t-p-t-c-. ------------------------------------- Él no era simpático, sino antipático.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...