Vestmik

et suur – väike   »   es grande – pequeño

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sesenta y ocho]

grande – pequeño

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
suur ja väike g-a-d--- -e--e-o g----- y p------ g-a-d- y p-q-e-o ---------------- grande y pequeño
Elevant on suur. El----f-nte -----ande. E- e------- e- g------ E- e-e-a-t- e- g-a-d-. ---------------------- El elefante es grande.
Hiir on väike. E--rat-- -- p-q-eñ-. E- r---- e- p------- E- r-t-n e- p-q-e-o- -------------------- El ratón es pequeño.
pime ja valge osc----y---aro o----- y c---- o-c-r- y c-a-o -------------- oscuro y claro
Öö on pime. L------e--s--s-ur-. L- n---- e- o------ L- n-c-e e- o-c-r-. ------------------- La noche es oscura.
Päev on valge. E- -----s claro. E- d-- e- c----- E- d-a e- c-a-o- ---------------- El día es claro.
vana ja noor vi--- - jo-en v---- y j---- v-e-o y j-v-n ------------- viejo y joven
Meie vanaisa on väga vana. N-estr- ab-el- e----y vi----/-ma---. N------ a----- e- m-- v---- / m----- N-e-t-o a-u-l- e- m-y v-e-o / m-y-r- ------------------------------------ Nuestro abuelo es muy viejo / mayor.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. H-ce-7- a-os a-n-era -ove-. H--- 7- a--- a-- e-- j----- H-c- 7- a-o- a-n e-a j-v-n- --------------------------- Hace 70 años aún era joven.
ilus ja inetu bo-ito-y feo b----- y f-- b-n-t- y f-o ------------ bonito y feo
Liblikas on ilus. L---a-ipos- ----onit-. L- m------- e- b------ L- m-r-p-s- e- b-n-t-. ---------------------- La mariposa es bonita.
Ämblik on inetu. La--r--a--s----. L- a---- e- f--- L- a-a-a e- f-a- ---------------- La araña es fea.
paks ja kõhn g---o------ga-o g---- y d------ g-r-o y d-l-a-o --------------- gordo y delgado
100 kilo kaaluv naine on paks. U-a --j-r-d--1---K------g---a. U-- m---- d- 1-- K-- e- g----- U-a m-j-r d- 1-0 K-. e- g-r-a- ------------------------------ Una mujer de 100 Kg. es gorda.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Un -om-r- ---5--K---es --l-a-o. U- h----- d- 5- K-- e- d------- U- h-m-r- d- 5- K-. e- d-l-a-o- ------------------------------- Un hombre de 50 Kg. es delgado.
kallis ja odav c-r- y b-r-to c--- y b----- c-r- y b-r-t- ------------- caro y barato
Auto on kallis. El-c-ch--e- c-r-. E- c---- e- c---- E- c-c-e e- c-r-. ----------------- El coche es caro.
Ajaleht on odav. El-p-riód--o----b----o. E- p-------- e- b------ E- p-r-ó-i-o e- b-r-t-. ----------------------- El periódico es barato.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...