Vestmik

et Postkontoris   »   es En la oficina de correos

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [cincuenta y nueve]

En la oficina de correos

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? ¿-ó-de-e--á -a--f-c-n- d-----r-o--m-s--er--n-? ¿----- e--- l- o------ d- c------ m-- c------- ¿-ó-d- e-t- l- o-i-i-a d- c-r-e-s m-s c-r-a-a- ---------------------------------------------- ¿Dónde está la oficina de correos más cercana?
Kas lähima postkontorini on pikk maa? ¿Es-á m-----j-s-la-----i---de-co-re-s m-s--er-a--? ¿---- m-- l---- l- o------ d- c------ m-- c------- ¿-s-á m-y l-j-s l- o-i-i-a d- c-r-e-s m-s c-r-a-a- -------------------------------------------------- ¿Está muy lejos la oficina de correos más cercana?
Kus on lähim kirjakast? ¿-ó----e--- -l buzó--má--c-rcan-? ¿----- e--- e- b---- m-- c------- ¿-ó-d- e-t- e- b-z-n m-s c-r-a-o- --------------------------------- ¿Dónde esta el buzón más cercano?
Mul on paari postmarki vaja. Nec-si-- -- p-- d---ell-s. N------- u- p-- d- s------ N-c-s-t- u- p-r d- s-l-o-. -------------------------- Necesito un par de sellos.
Ühele kaardile ja ühele kirjale. P-r- ----po--a- y--ara-una-car--. P--- u-- p----- y p--- u-- c----- P-r- u-a p-s-a- y p-r- u-a c-r-a- --------------------------------- Para una postal y para una carta.
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Sí- ¿cu---- -uest---- --a-qu-- -a-a A--ri--? S-- ¿------ c----- e- f------- p--- A------- S-, ¿-u-n-o c-e-t- e- f-a-q-e- p-r- A-é-i-a- -------------------------------------------- Sí, ¿cuánto cuesta el franqueo para América?
Kui raske on see pakk? ¿Cuán-o---sa-e--p-qu-te? ¿------ p--- e- p------- ¿-u-n-o p-s- e- p-q-e-e- ------------------------ ¿Cuánto pesa el paquete?
Kas ma võin selle lennupostiga saata? ¿---d- ma-d-rl--p-r-c--r-o ---eo? ¿----- m------- p-- c----- a----- ¿-u-d- m-n-a-l- p-r c-r-e- a-r-o- --------------------------------- ¿Puedo mandarlo por correo aéreo?
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? ¿Cu-n-o-t--d---n-llegar? ¿------ t---- e- l------ ¿-u-n-o t-r-a e- l-e-a-? ------------------------ ¿Cuánto tarda en llegar?
Kus ma helistada saan? ¿------p-e-o-h---r una-l-a--d-? ¿----- p---- h---- u-- l------- ¿-ó-d- p-e-o h-c-r u-a l-a-a-a- ------------------------------- ¿Dónde puedo hacer una llamada?
Kus on lähim telefon? ¿-ó--e e--á-l--ca------e te-é--------------m-? ¿----- e--- l- c----- d- t------- m-- p------- ¿-ó-d- e-t- l- c-b-n- d- t-l-f-n- m-s p-ó-i-a- ---------------------------------------------- ¿Dónde está la cabina de teléfono más próxima?
Kas teil on telefonikaarte? ¿Ti-----u-ted) -arjeta---e-telé-o-o? ¿----- (------ t------- d- t-------- ¿-i-n- (-s-e-) t-r-e-a- d- t-l-f-n-? ------------------------------------ ¿Tiene (usted) tarjetas de teléfono?
Kas teil on telefoniraamatut? ¿---n- --st--------------e-tel---n-s? ¿----- (------ u-- g--- d- t--------- ¿-i-n- (-s-e-) u-a g-í- d- t-l-f-n-s- ------------------------------------- ¿Tiene (usted) una guía de teléfonos?
Teate te Austria suunakoodi? ¿Sabe ---t-d) c--l -s -----di-o -a-a-lla-a--- -ust-ia? ¿---- (------ c--- e- e- c----- p--- l----- a A------- ¿-a-e (-s-e-) c-á- e- e- c-d-g- p-r- l-a-a- a A-s-r-a- ------------------------------------------------------ ¿Sabe (usted) cuál es el código para llamar a Austria?
Üks hetk, ma vaatan järgi. U- m-ment-, -oy-a -irar. U- m------- v-- a m----- U- m-m-n-o- v-y a m-r-r- ------------------------ Un momento, voy a mirar.
Liin on pidevalt hõivatud. L- -í--a-e--á----mp-e --u-ada. L- l---- e--- s------ o------- L- l-n-a e-t- s-e-p-e o-u-a-a- ------------------------------ La línea está siempre ocupada.
Millise numbri te valisite? ¿Qu--nú--ro -a marca--? ¿--- n----- h- m------- ¿-u- n-m-r- h- m-r-a-o- ----------------------- ¿Qué número ha marcado?
Te peate esimesena nulli valima! ¡-ri-ero -----u---arca- -n-----! ¡------- h-- q-- m----- u- c---- ¡-r-m-r- h-y q-e m-r-a- u- c-r-! -------------------------------- ¡Primero hay que marcar un cero!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!