Vestmik

et Restoranis 3   »   es En el restaurante 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [treinta y uno]

En el restaurante 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Qu--rí---- --tr--te. Q------ u- e-------- Q-e-r-a u- e-t-a-t-. -------------------- Querría un entrante.
Ma sooviksin salatit. Q--rrí--u-- ensa-a-a. Q------ u-- e-------- Q-e-r-a u-a e-s-l-d-. --------------------- Querría una ensalada.
Ma sooviksin suppi. Qu-rr-a-u---sop-. Q------ u-- s---- Q-e-r-a u-a s-p-. ----------------- Querría una sopa.
Ma sooviksin magustoitu. Quer------go -- --stre. Q------ a--- d- p------ Q-e-r-a a-g- d- p-s-r-. ----------------------- Querría algo de postre.
Ma sooviksin koorega jäätist. Querría un --lad- -o------. Q------ u- h----- c-- n---- Q-e-r-a u- h-l-d- c-n n-t-. --------------------------- Querría un helado con nata.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Q-err-a----ta-o---e-o. Q------ f---- o q----- Q-e-r-a f-u-a o q-e-o- ---------------------- Querría fruta o queso.
Me sooviksime hommikust süüa. No-o--os /--o---r---------amo--des--u---. N------- / n------- q--------- d--------- N-s-t-o- / n-s-t-a- q-e-r-a-o- d-s-y-n-r- ----------------------------------------- Nosotros / nosotras querríamos desayunar.
Me sooviksime lõunat süüa. N---tr-s------otras q-errí---s -o--- ----morza-. N------- / n------- q--------- c---- / a-------- N-s-t-o- / n-s-t-a- q-e-r-a-o- c-m-r / a-m-r-a-. ------------------------------------------------ Nosotros / nosotras querríamos comer / almorzar.
Me sooviksime õhtust süüa. N-----o--- n-so--as que-ríamo---e---. N------- / n------- q--------- c----- N-s-t-o- / n-s-t-a- q-e-r-a-o- c-n-r- ------------------------------------- Nosotros / nosotras querríamos cenar.
Mida te hommikusöögiks soovite? ¿Qué---se----que-r-a (-s-ed)---s-y-n-r? ¿--- d---- / q------ (------ d--------- ¿-u- d-s-a / q-e-r-a (-s-e-) d-s-y-n-r- --------------------------------------- ¿Qué desea / querría (usted) desayunar?
Saiake marmelaadi ja meega? ¿---ec----s-co- m-rm--a-a-y -ie-? ¿---------- c-- m-------- y m---- ¿-a-e-i-l-s c-n m-r-e-a-a y m-e-? --------------------------------- ¿Panecillos con mermelada y miel?
Röstsai vorsti ja juustuga? ¿-ostad-- c-----l---c-- - qu---? ¿-------- c-- s-------- y q----- ¿-o-t-d-s c-n s-l-h-c-a y q-e-o- -------------------------------- ¿Tostadas con salchicha y queso?
Keedetud muna? ¿----u--o c-cid- - -e--id-? ¿-- h---- c----- / h------- ¿-n h-e-o c-c-d- / h-r-i-o- --------------------------- ¿Un huevo cocido / hervido?
Praetud muna? ¿-n--u--o ----o? ¿-- h---- f----- ¿-n h-e-o f-i-o- ---------------- ¿Un huevo frito?
Üks omlett? ¿-n- t---il-- --an----? ¿--- t------- f-------- ¿-n- t-r-i-l- f-a-c-s-? ----------------------- ¿Una tortilla francesa?
Palun veel üks jogurt. Trái-a-- o-----og-r--p-- ----r. T------- o--- y----- p-- f----- T-á-g-m- o-r- y-g-r- p-r f-v-r- ------------------------------- Tráigame otro yogur, por favor.
Palun veel soola ja pipart. T--i-------- sa- - -i----t-,-po--f--o-. T------- m-- s-- y p-------- p-- f----- T-á-g-m- m-s s-l y p-m-e-t-, p-r f-v-r- --------------------------------------- Tráigame más sal y pimienta, por favor.
Palun veel üks klaas vett. T-ái--me---ro--aso d----u----o---av-r. T------- o--- v--- d- a---- p-- f----- T-á-g-m- o-r- v-s- d- a-u-, p-r f-v-r- -------------------------------------- Tráigame otro vaso de agua, por favor.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!