Vestmik

et Omadussõnad 2   »   es Adjetivos 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [setenta y nueve]

Adjetivos 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Llevo-p-e-t- -n---s-ido a-u-. L---- p----- u- v------ a---- L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o a-u-. ----------------------------- Llevo puesto un vestido azul.
Mul on punane kleit seljas. L--v- -u-sto ---v----d---o--. L---- p----- u- v------ r---- L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o r-j-. ----------------------------- Llevo puesto un vestido rojo.
Mul on roheline kleit seljas. Llev--pu-st--un-ve-tid- v-rde. L---- p----- u- v------ v----- L-e-o p-e-t- u- v-s-i-o v-r-e- ------------------------------ Llevo puesto un vestido verde.
Ma ostan musta koti. (--)-----r--u---ol-o neg-o. (--- c----- u- b---- n----- (-e- c-m-r- u- b-l-o n-g-o- --------------------------- (Me) compro un bolso negro.
Ma ostan pruuni koti. (M-)-com-------------m----n. (--- c----- u- b---- m------ (-e- c-m-r- u- b-l-o m-r-ó-. ---------------------------- (Me) compro un bolso marrón.
Ma ostan valge koti. (M---c---ro -- b--so-bl-n-o. (--- c----- u- b---- b------ (-e- c-m-r- u- b-l-o b-a-c-. ---------------------------- (Me) compro un bolso blanco.
Mul on vaja uut autot. Ne-e---o--n---c-- ----o. N------- u- c---- n----- N-c-s-t- u- c-c-e n-e-o- ------------------------ Necesito un coche nuevo.
Mul on vaja kiiret autot. Nec--i-- -n-coc-e---p-do. N------- u- c---- r------ N-c-s-t- u- c-c-e r-p-d-. ------------------------- Necesito un coche rápido.
Mul on vaja mugavat autot. Ne-esi-o-un co-he -ó--do. N------- u- c---- c------ N-c-s-t- u- c-c-e c-m-d-. ------------------------- Necesito un coche cómodo.
Seal üleval elab vana naine. All- a---ba-v----u-- ----- --eja / -a-o-. A--- a----- v--- u-- m---- v---- / m----- A-l- a-r-b- v-v- u-a m-j-r v-e-a / m-y-r- ----------------------------------------- Allí arriba vive una mujer vieja / mayor.
Seal üleval elab paks naine. Allí----i-a-viv---na -u--r gord-. A--- a----- v--- u-- m---- g----- A-l- a-r-b- v-v- u-a m-j-r g-r-a- --------------------------------- Allí arriba vive una mujer gorda.
Seal all elab uudishimulik naine. A--í --ajo----e u-a--uj-- --r-os-. A--- a---- v--- u-- m---- c------- A-l- a-a-o v-v- u-a m-j-r c-r-o-a- ---------------------------------- Allí abajo vive una mujer curiosa.
Meie külalised olid toredad inimesed. N--s-ro- i-vi---o- er-n g---e --mp---ca. N------- i-------- e--- g---- s--------- N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e s-m-á-i-a- ---------------------------------------- Nuestros invitados eran gente simpática.
Meie külalised olid viisakad inimesed. Nue-tr-s -n----do-----n --nt---ma---. N------- i-------- e--- g---- a------ N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e a-a-l-. ------------------------------------- Nuestros invitados eran gente amable.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N-e-tr-- i----ados -----gent- --teresante. N------- i-------- e--- g---- i----------- N-e-t-o- i-v-t-d-s e-a- g-n-e i-t-r-s-n-e- ------------------------------------------ Nuestros invitados eran gente interesante.
Mul on armsad lapsed. Mi--h-jos--o--bu---s. M-- h---- s-- b------ M-s h-j-s s-n b-e-o-. --------------------- Mis hijos son buenos.
Aga naabritel on ulakad lapsed. P--- --s-hi--- de --s --cino--so- d-scar----. P--- l-- h---- d- l-- v------ s-- d---------- P-r- l-s h-j-s d- l-s v-c-n-s s-n d-s-a-a-o-. --------------------------------------------- Pero los hijos de los vecinos son descarados.
Kas teie lapsed on head? ¿-us----os---n o-edie-te-? ¿--- n---- s-- o---------- ¿-u- n-ñ-s s-n o-e-i-n-e-? -------------------------- ¿Sus niños son obedientes?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...