Vestmik

et Diskoteegis   »   uk На дискотеці

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [сосок шість]

46 [sosok shistʹ]

На дискотеці

[Na dyskotetsi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Це міс-е в---н-? Ц- м---- в------ Ц- м-с-е в-л-н-? ---------------- Це місце вільне? 0
Ts--m----e---l-n-? T-- m----- v------ T-e m-s-s- v-l-n-? ------------------ Tse mistse vilʹne?
Kas ma võin teiega istuda? Мож-а -і-ти--і----а-? М---- с---- б--- В--- М-ж-а с-с-и б-л- В-с- --------------------- Можна сісти біля Вас? 0
M------s-s-y bilya--a-? M----- s---- b---- V--- M-z-n- s-s-y b-l-a V-s- ----------------------- Mozhna sisty bilya Vas?
Meeleldi. І- за--в----н-м І- з----------- І- з-д-в-л-н-я- --------------- Із задоволенням 0
Iz z--ov-l-nn--m I- z------------ I- z-d-v-l-n-y-m ---------------- Iz zadovolennyam
Kuidas teile muusika meeldib? Чи --добає-ь-- --- ---ик-? Ч- п---------- в-- м------ Ч- п-д-б-є-ь-я в-м м-з-к-? -------------------------- Чи подобається вам музика? 0
Chy--od---ye-ʹs-- vam-m-z-k-? C-- p------------ v-- m------ C-y p-d-b-y-t-s-a v-m m-z-k-? ----------------------------- Chy podobayetʹsya vam muzyka?
Veidi valju. Т-о-и-заголосн-. Т---- з--------- Т-о-и з-г-л-с-о- ---------------- Трохи заголосно. 0
Trokh- -a--l---o. T----- z--------- T-o-h- z-h-l-s-o- ----------------- Trokhy zaholosno.
Kuid bänd mängib päris hästi. А-- це-------гр----і-к-м -о-ре. А-- ц-- г--- г--- ц----- д----- А-е ц-й г-р- г-а- ц-л-о- д-б-е- ------------------------------- Але цей гурт грає цілком добре. 0
Ale -se-̆ ------r-y-----lko- -----. A-- t---- h--- h---- t------ d----- A-e t-e-̆ h-r- h-a-e t-i-k-m d-b-e- ----------------------------------- Ale tsey̆ hurt hraye tsilkom dobre.
Kas te käite tihti siin? Ви-ту---а-то -у-аєте? В- т-- ч---- б------- В- т-т ч-с-о б-в-є-е- --------------------- Ви тут часто буваєте? 0
Vy -----h-st--b--a---e? V- t-- c----- b-------- V- t-t c-a-t- b-v-y-t-? ----------------------- Vy tut chasto buvayete?
Ei, see on esimene kord. Н-,-це пер-ий--аз. Н-- ц- п----- р--- Н-, ц- п-р-и- р-з- ------------------ Ні, це перший раз. 0
Ni,--s- pe-sh-y---az. N-- t-- p------- r--- N-, t-e p-r-h-y- r-z- --------------------- Ni, tse pershyy̆ raz.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Я -- ---о-и-----не --в-/--ула. Я щ- н----- т-- н- б-- / б---- Я щ- н-к-л- т-т н- б-в / б-л-. ------------------------------ Я ще ніколи тут не був / була. 0
YA s-che -i-------t--e--u- - -ul-. Y- s---- n----- t-- n- b-- / b---- Y- s-c-e n-k-l- t-t n- b-v / b-l-. ---------------------------------- YA shche nikoly tut ne buv / bula.
Kas te tantsite? Ви т--ц----? В- т-------- В- т-н-ю-т-? ------------ Ви танцюєте? 0
Vy--a-ts-u-e-e? V- t----------- V- t-n-s-u-e-e- --------------- Vy tantsyuyete?
Hiljem võib-olla. М---ив--п----ше. М------ п------- М-ж-и-о п-з-і-е- ---------------- Можливо пізніше. 0
Mo-hl--o pi-n-s--. M------- p-------- M-z-l-v- p-z-i-h-. ------------------ Mozhlyvo piznishe.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Я т-нцюю -е-дуже-до-ре. Я т----- н- д--- д----- Я т-н-ю- н- д-ж- д-б-е- ----------------------- Я танцюю не дуже добре. 0
YA --ntsy--- n- -uzh---ob--. Y- t-------- n- d---- d----- Y- t-n-s-u-u n- d-z-e d-b-e- ---------------------------- YA tantsyuyu ne duzhe dobre.
See on väga lihtne. Це-зовс-- п-о---. Ц- з----- п------ Ц- з-в-і- п-о-т-. ----------------- Це зовсім просто. 0
T-- -o-s-- --o---. T-- z----- p------ T-e z-v-i- p-o-t-. ------------------ Tse zovsim prosto.
Ma näitan teile. Я -а--п--а--. Я В-- п------ Я В-м п-к-ж-. ------------- Я Вам покажу. 0
Y- -am-pok-zh-. Y- V-- p------- Y- V-m p-k-z-u- --------------- YA Vam pokazhu.
Ei, parem mõni teine kord. Н------ще -н----р-з--. Н-- к---- і---- р----- Н-, к-а-е і-ш-м р-з-м- ---------------------- Ні, краще іншим разом. 0
Ni- kr-shche---sh-- ----m. N-- k------- i----- r----- N-, k-a-h-h- i-s-y- r-z-m- -------------------------- Ni, krashche inshym razom.
Ootate te kedagi? В---ек--т--на к-г---? В- ч------ н- к------ В- ч-к-є-е н- к-г-с-? --------------------- Ви чекаєте на когось? 0
V- ----ay-te n- koh---? V- c-------- n- k------ V- c-e-a-e-e n- k-h-s-? ----------------------- Vy chekayete na kohosʹ?
Jah, oma poiss-sõpra. Так, н--м--- ---га. Т--- н- м--- д----- Т-к- н- м-г- д-у-а- ------------------- Так, на мого друга. 0
T--- -- m--o -----. T--- n- m--- d----- T-k- n- m-h- d-u-a- ------------------- Tak, na moho druha.
Sealt tagant ta tulebki! О-- - --н! О-- і в--- О-ь і в-н- ---------- Ось і він! 0
Osʹ-i-v-n! O-- i v--- O-ʹ i v-n- ---------- Osʹ i vin!

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!