Vestmik

et Diskoteegis   »   ka დისკოთეკაზე

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [ორმოცდაექვსი]

46 [ormotsdaekvsi]

დისკოთეკაზე

[disk'otek'aze]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? ეს --გ--ი -ავისუ-ა-ი-? ე- ა----- თ----------- ე- ა-გ-ლ- თ-ვ-ს-ფ-ლ-ა- ---------------------- ეს ადგილი თავისუფალია? 0
e- -dg--i-ta-i---al--? e- a----- t----------- e- a-g-l- t-v-s-p-l-a- ---------------------- es adgili tavisupalia?
Kas ma võin teiega istuda? შე---ე---თ-ვ-ნ-ან დ-ვ--ე? შ------- თ------- დ------ შ-ი-ლ-ბ- თ-ვ-ნ-ა- დ-ვ-დ-? ------------------------- შეიძლება თქვენთან დავჯდე? 0
sh----le-a tk-ent-- --v-d-? s--------- t------- d------ s-e-d-l-b- t-v-n-a- d-v-d-? --------------------------- sheidzleba tkventan davjde?
Meeleldi. ს-ა-ო-ნებ-თ. ს----------- ს-ა-ო-ნ-ბ-თ- ------------ სიამოვნებით. 0
s---o-nebit. s----------- s-a-o-n-b-t- ------------ siamovnebit.
Kuidas teile muusika meeldib? რ--ო--მ----ნთ მუს-კ-? რ---- მ------ მ------ რ-გ-რ მ-გ-ო-თ მ-ს-კ-? --------------------- როგორ მოგწონთ მუსიკა? 0
rog-r mog-----t-m-sik-a? r---- m-------- m------- r-g-r m-g-s-o-t m-s-k-a- ------------------------ rogor mogts'ont musik'a?
Veidi valju. ცო-ა ---უ--ა-ია. ც--- ხ---------- ც-ტ- ხ-ა-რ-ა-ი-. ---------------- ცოტა ხმაურიანია. 0
t--t---kh----ia---. t----- k----------- t-o-'- k-m-u-i-n-a- ------------------- tsot'a khmauriania.
Kuid bänd mängib päris hästi. მა--ა-----ჯგუფი-კ-რ----უკრავს. მ----- ე- ჯ---- კ----- უ------ მ-გ-ა- ე- ჯ-უ-ი კ-რ-ა- უ-რ-ვ-. ------------------------------ მაგრამ ეს ჯგუფი კარგად უკრავს. 0
m-g--m--s---upi--'-rg---uk--avs. m----- e- j---- k------ u------- m-g-a- e- j-u-i k-a-g-d u-'-a-s- -------------------------------- magram es jgupi k'argad uk'ravs.
Kas te käite tihti siin? აქ ხ--რ---ხ-რთ? ა- ხ----- ხ---- ა- ხ-ი-ა- ხ-რ-? --------------- აქ ხშირად ხართ? 0
ak ---h-r-d kh-r-? a- k------- k----- a- k-s-i-a- k-a-t- ------------------ ak khshirad khart?
Ei, see on esimene kord. ა-ა- ---ვე---. ა--- პ-------- ა-ა- პ-რ-ე-ა-. -------------- არა, პირველად. 0
ar-,--'i-ve-ad. a--- p--------- a-a- p-i-v-l-d- --------------- ara, p'irvelad.
Ma ei ole kunagi siin käinud. აქ---ა----- --ოფ--ვ--. ა- ა------- ვ--------- ა- ა-ა-დ-ო- ვ-ო-ი-ვ-რ- ---------------------- აქ არასდროს ვყოფილვარ. 0
ak-ara--r-s-v-o-i-var. a- a------- v--------- a- a-a-d-o- v-o-i-v-r- ---------------------- ak arasdros vqopilvar.
Kas te tantsite? ც--ვ--თ? ც------- ც-კ-ა-თ- -------- ცეკვავთ? 0
ts-k----t? t--------- t-e-'-a-t- ---------- tsek'vavt?
Hiljem võib-olla. ა-ბა- მოგ--ანე-ი-. ა---- მ----------- ა-ბ-თ მ-გ-ი-ნ-ბ-თ- ------------------ ალბათ მოგვიანებით. 0
a-b-t---g--an--it. a---- m----------- a-b-t m-g-i-n-b-t- ------------------ albat mogvianebit.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. კა---დ-ვ-რ---ეკვავ. კ----- ვ-- ვ------- კ-რ-ა- ვ-რ ვ-ე-ვ-ვ- ------------------- კარგად ვერ ვცეკვავ. 0
k--rgad -e- v-se--v-v. k------ v-- v--------- k-a-g-d v-r v-s-k-v-v- ---------------------- k'argad ver vtsek'vav.
See on väga lihtne. ე---ა---ნ-ა-ვი---. ე- ძ----- ა------- ე- ძ-ლ-ა- ა-ვ-ლ-ა- ------------------ ეს ძალიან ადვილია. 0
es d---ia----vi-ia. e- d------ a------- e- d-a-i-n a-v-l-a- ------------------- es dzalian advilia.
Ma näitan teile. გ-----ებ-. გ--------- გ-ჩ-ე-ე-თ- ---------- გაჩვენებთ. 0
g-c-v--ebt. g---------- g-c-v-n-b-. ----------- gachvenebt.
Ei, parem mõni teine kord. ა-ა, ს-ობს სხვა -როს. ა--- ს---- ს--- დ---- ა-ა- ს-ო-ს ს-ვ- დ-ო-. --------------------- არა, სჯობს სხვა დროს. 0
a--- --obs---hv- d-os. a--- s---- s---- d---- a-a- s-o-s s-h-a d-o-. ---------------------- ara, sjobs skhva dros.
Ootate te kedagi? ვინ-ეს--ლ--ები-? ვ----- ე-------- ვ-ნ-ე- ე-ო-ე-ი-? ---------------- ვინმეს ელოდებით? 0
vinm-s-e--d-bit? v----- e-------- v-n-e- e-o-e-i-? ---------------- vinmes elodebit?
Jah, oma poiss-sõpra. დ-ახ,-ჩ--ს-მ--ო---ს. დ---- ჩ--- მ-------- დ-ა-, ჩ-მ- მ-გ-ბ-რ-. -------------------- დიახ, ჩემს მეგობარს. 0
diakh, ch--s --g-bars. d----- c---- m-------- d-a-h- c-e-s m-g-b-r-. ---------------------- diakh, chems megobars.
Sealt tagant ta tulebki! ა--ის--,-მოდის! ა- ი---- მ----- ა- ი-ი-, მ-დ-ს- --------------- აი ისიც, მოდის! 0
ai--sit-- m--i-! a- i----- m----- a- i-i-s- m-d-s- ---------------- ai isits, modis!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!