Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ca argumentar alguna cosa 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [setanta-set]

argumentar alguna cosa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Pe- q-- n- m---- e- p-----? Per què no menja el pastís? 0
Ma pean alla võtma. Ha-- d- p----- p--. Haig de perdre pes. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. (J-) n- m---- p----- h- d- p----- p--. (Jo) no menjo perquè he de perdre pes. 0
Miks te õlut ei joo? Pe- q-- n- e- b-- l- c------? Per què no es beu la cervesa? 0
Ma pean veel sõitma. En---- h--- d- c------. Encara haig de conduir. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Jo n- b-- p----- e----- h--- d- c------. Jo no bec perquè encara haig de conduir. 0
Miks sa kohvi ei joo? Pe- q-- n- e- b--- e- c---? Per què no et beus el cafè? 0
See on külm. Es-- f---. Està fred. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Jo n- m--- b-- p----- e--- f---. Jo no me’l bec perquè està fred. 0
Miks sa teed ei joo? Pe- q-- n- e- b--- e- t-? Per què no et beus el te? 0
Mul ei ole suhkrut. No t--- s----. No tinc sucre. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. No m--- b-- p----- n- t--- s----. No me’l bec perquè no tinc sucre. 0
Miks te suppi ei söö? Pe- q-- n- e- m---- l- s---? Per què no es menja la sopa? 0
Ma ei tellinud seda. No l--- d-------. No l’he demanada. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. No m- l- m---- p----- n- l--- d-------. No me la menjo perquè no l’he demanada. 0
Miks te liha ei söö? Pe- q-- n- m---- l- c---? Per què no menja la carn? 0
Ma olen taimetoitlane. Só- v--------. Sóc vegetarià. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. No l- m---- p----- s-- v--------. No la menjo perquè sóc vegetarià. 0

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...