Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   ro a „argumenta” ceva 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [şaptezeci şi şapte]

a „argumenta” ceva 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? D- c---u mâ--aţ- tor-ul? D- c- n- m------ t------ D- c- n- m-n-a-i t-r-u-? ------------------------ De ce nu mâncaţi tortul? 0
Ma pean alla võtma. T-eb-ie-să s-----c. T------ s- s------- T-e-u-e s- s-ă-e-c- ------------------- Trebuie să slăbesc. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N--î--m--ânc----t-u -ă t--bui- -ă -l--es-. N- î- m----- p----- c- t------ s- s------- N- î- m-n-n- p-n-r- c- t-e-u-e s- s-ă-e-c- ------------------------------------------ Nu îl mănânc pentru că trebuie să slăbesc. 0
Miks te õlut ei joo? D---- nu -eţ---ere-? D- c- n- b--- b----- D- c- n- b-ţ- b-r-a- -------------------- De ce nu beţi berea? 0
Ma pean veel sõitma. M-i tr--uie să---n---. M-- t------ s- c------ M-i t-e-u-e s- c-n-u-. ---------------------- Mai trebuie să conduc. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N--o b-----en-ru--ă m---tr----- să--o-d--. N- o b--- p----- c- m-- t------ s- c------ N- o b-a- p-n-r- c- m-i t-e-u-e s- c-n-u-. ------------------------------------------ Nu o beau pentru că mai trebuie să conduc. 0
Miks sa kohvi ei joo? D- c--n--be- --feau-? D- c- n- b-- c------- D- c- n- b-i c-f-a-a- --------------------- De ce nu bei cafeaua? 0
See on külm. E-te --ce. E--- r---- E-t- r-c-. ---------- Este rece. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N- - b-au pen-r- că-este ---e. N- o b--- p----- c- e--- r---- N- o b-a- p-n-r- c- e-t- r-c-. ------------------------------ Nu o beau pentru că este rece. 0
Miks sa teed ei joo? D- -e----bei--ea--l? D- c- n- b-- c------ D- c- n- b-i c-a-u-? -------------------- De ce nu bei ceaiul? 0
Mul ei ole suhkrut. Nu-am-z--ăr. N- a- z----- N- a- z-h-r- ------------ Nu am zahăr. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Nu------a- pe---- c------m --h--. N- î- b--- p----- c- n- a- z----- N- î- b-a- p-n-r- c- n- a- z-h-r- --------------------------------- Nu îl beau pentru că nu am zahăr. 0
Miks te suppi ei söö? De ---nu mân---i-s-p-? D- c- n- m------ s---- D- c- n- m-n-a-i s-p-? ---------------------- De ce nu mâncaţi supa? 0
Ma ei tellinud seda. Nu-am ---a---t--. N- a- c---------- N- a- c-m-n-a---. ----------------- Nu am comandat-o. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N- o -ă-ânc pent-- c--n--a- --m-nd-t-o. N- o m----- p----- c- n- a- c---------- N- o m-n-n- p-n-r- c- n- a- c-m-n-a---. --------------------------------------- Nu o mănânc pentru că nu am comandat-o. 0
Miks te liha ei söö? D---e----mâ-ca-i-c-r--a? D- c- n- m------ c------ D- c- n- m-n-a-i c-r-e-? ------------------------ De ce nu mâncaţi carnea? 0
Ma olen taimetoitlane. E- ---- veget---an. E- s--- v---------- E- s-n- v-g-t-r-a-. ------------------- Eu sunt vegetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Nu-o -ă-ân----n-ru că-su-t---g-t-ria-. N- o m----- p----- c- s--- v---------- N- o m-n-n- p-n-r- c- s-n- v-g-t-r-a-. -------------------------------------- Nu o mănânc pentru că sunt vegetarian. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...