Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   fi perustella jotakin 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [seitsemänkymmentäseitsemän]

perustella jotakin 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? M--si-ett- sy---akk-a? M---- e--- s-- k------ M-k-i e-t- s-ö k-k-u-? ---------------------- Miksi ette syö kakkua? 0
Ma pean alla võtma. M--un------y-la-hduttaa. M---- t----- l---------- M-n-n t-y-y- l-i-d-t-a-. ------------------------ Minun täytyy laihduttaa. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. En-sy- sit-,-ko-k--m--u----y--- -ai-d-ttaa. E- s-- s---- k---- m---- t----- l---------- E- s-ö s-t-, k-s-a m-n-n t-y-y- l-i-d-t-a-. ------------------------------------------- En syö sitä, koska minun täytyy laihduttaa. 0
Miks te õlut ei joo? M--s- ett----o -uota-o-----? M---- e--- j-- t---- o------ M-k-i e-t- j-o t-o-a o-u-t-? ---------------------------- Miksi ette juo tuota olutta? 0
Ma pean veel sõitma. M-n-n----tyy-vie-ä-aja-. M---- t----- v---- a---- M-n-n t-y-y- v-e-ä a-a-. ------------------------ Minun täytyy vielä ajaa. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. Mi-ä-en-juo -i--, -o----m-nun--ä---y--ie-- aj-a. M--- e- j-- s---- k---- m---- t----- v---- a---- M-n- e- j-o s-t-, k-s-a m-n-n t-y-y- v-e-ä a-a-. ------------------------------------------------ Minä en juo sitä, koska minun täytyy vielä ajaa. 0
Miks sa kohvi ei joo? Miks-------- -uot- ka-via? M---- e- j-- t---- k------ M-k-i e- j-o t-o-a k-h-i-? -------------------------- Miksi et juo tuota kahvia? 0
See on külm. S--on ky-m-ä. S- o- k------ S- o- k-l-ä-. ------------- Se on kylmää. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. M--ä-e- j-o --t---kos-a -e-on-ky---ä. M--- e- j-- s---- k---- s- o- k------ M-n- e- j-o s-t-, k-s-a s- o- k-l-ä-. ------------------------------------- Minä en juo sitä, koska se on kylmää. 0
Miks sa teed ei joo? M-ks-----j-o----ta-t-et-? M---- e- j-- t---- t----- M-k-i e- j-o t-o-a t-e-ä- ------------------------- Miksi et juo tuota teetä? 0
Mul ei ole suhkrut. Mi--lla-e---le---k-ri-. M------ e- o-- s------- M-n-l-a e- o-e s-k-r-a- ----------------------- Minulla ei ole sokeria. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E---uo -it-,-k---a -i--ll- ei-o-e--o--r-a. E- j-- s---- k---- m------ e- o-- s------- E- j-o s-t-, k-s-a m-n-l-a e- o-e s-k-r-a- ------------------------------------------ En juo sitä, koska minulla ei ole sokeria. 0
Miks te suppi ei söö? M---i--------ö t-o-a -e---oa? M---- e--- s-- t---- k------- M-k-i e-t- s-ö t-o-a k-i-t-a- ----------------------------- Miksi ette syö tuota keittoa? 0
Ma ei tellinud seda. M--ä--n til---u- s-t-. M--- e- t------- s---- M-n- e- t-l-n-u- s-t-. ---------------------- Minä en tilannut sitä. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. M-n- en s----it-,-k-ska--- -il-n------t-. M--- e- s-- s---- k---- e- t------- s---- M-n- e- s-ö s-t-, k-s-a e- t-l-n-u- s-t-. ----------------------------------------- Minä en syö sitä, koska en tilannut sitä. 0
Miks te liha ei söö? M-ks- -t-e-syö-t---a --h-a? M---- e--- s-- t---- l----- M-k-i e-t- s-ö t-o-a l-h-a- --------------------------- Miksi ette syö tuota lihaa? 0
Ma olen taimetoitlane. M-nä--l-- --s-i-s--j-. M--- o--- k----------- M-n- o-e- k-s-i-s-ö-ä- ---------------------- Minä olen kasvissyöjä. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. M-n---- s-ö-si--, ko--- o--n --sv-ss--jä. M--- e- s-- s---- k---- o--- k----------- M-n- e- s-ö s-t-, k-s-a o-e- k-s-i-s-ö-ä- ----------------------------------------- Minä en syö sitä, koska olen kasvissyöjä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...