Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   nn giving reasons 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [syttisju]

giving reasons 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? K-ifor et du -kkje ----? Kvifor et du ikkje kaka? K-i-o- e- d- i-k-e k-k-? ------------------------ Kvifor et du ikkje kaka? 0
Ma pean alla võtma. E- -- slanke-me-. Eg må slanke meg. E- m- s-a-k- m-g- ----------------- Eg må slanke meg. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Eg-et-ik-j--fo--- e-----s--n-e----. Eg et ikkje fordi eg må slanke meg. E- e- i-k-e f-r-i e- m- s-a-k- m-g- ----------------------------------- Eg et ikkje fordi eg må slanke meg. 0
Miks te õlut ei joo? Kvi-o- d--kk----ik-je øl? Kvifor drikk du ikkje øl? K-i-o- d-i-k d- i-k-e ø-? ------------------------- Kvifor drikk du ikkje øl? 0
Ma pean veel sõitma. Eg ----øyre. Eg må køyre. E- m- k-y-e- ------------ Eg må køyre. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E--drik--i-kje-fo--i eg m--k--re. Eg drikk ikkje fordi eg må køyre. E- d-i-k i-k-e f-r-i e- m- k-y-e- --------------------------------- Eg drikk ikkje fordi eg må køyre. 0
Miks sa kohvi ei joo? K----- --ikk du i---e-k-ff-e-? Kvifor drikk du ikkje kaffien? K-i-o- d-i-k d- i-k-e k-f-i-n- ------------------------------ Kvifor drikk du ikkje kaffien? 0
See on külm. Han-e-----d. Han er kald. H-n e- k-l-. ------------ Han er kald. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. E- dr--k---n ---j------- h----r--ald. Eg drikk han ikkje fordi han er kald. E- d-i-k h-n i-k-e f-r-i h-n e- k-l-. ------------------------------------- Eg drikk han ikkje fordi han er kald. 0
Miks sa teed ei joo? Kvi--r-d---k d- -kk-- t---? Kvifor drikk du ikkje teen? K-i-o- d-i-k d- i-k-e t-e-? --------------------------- Kvifor drikk du ikkje teen? 0
Mul ei ole suhkrut. Eg --- ---j--sukker. Eg har ikkje sukker. E- h-r i-k-e s-k-e-. -------------------- Eg har ikkje sukker. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Eg drikk---n i-------r-i -g-ikk-- har-s--k--. Eg drikk han ikkje fordi eg ikkje har sukker. E- d-i-k h-n i-k-e f-r-i e- i-k-e h-r s-k-e-. --------------------------------------------- Eg drikk han ikkje fordi eg ikkje har sukker. 0
Miks te suppi ei söö? Kv-fo- e---- --k---s---a? Kvifor et du ikkje suppa? K-i-o- e- d- i-k-e s-p-a- ------------------------- Kvifor et du ikkje suppa? 0
Ma ei tellinud seda. E---a- ---j-------lt -o. Eg har ikkje bestilt ho. E- h-r i-k-e b-s-i-t h-. ------------------------ Eg har ikkje bestilt ho. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Eg -t h---k-j---o--i eg--kkj--ha---es-ilt h-. Eg et ho ikkje fordi eg ikkje har bestilt ho. E- e- h- i-k-e f-r-i e- i-k-e h-r b-s-i-t h-. --------------------------------------------- Eg et ho ikkje fordi eg ikkje har bestilt ho. 0
Miks te liha ei söö? Kvif-r et----------k---e-? Kvifor et du ikkje kjøtet? K-i-o- e- d- i-k-e k-ø-e-? -------------------------- Kvifor et du ikkje kjøtet? 0
Ma olen taimetoitlane. E--e- v--eta-i--ar. Eg er vegetarianar. E- e- v-g-t-r-a-a-. ------------------- Eg er vegetarianar. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- -t-d-- i--j--f-r-i e--er v-g----ian-r. Eg et det ikkje fordi eg er vegetarianar. E- e- d-t i-k-e f-r-i e- e- v-g-t-r-a-a-. ----------------------------------------- Eg et det ikkje fordi eg er vegetarianar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...