Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   lt ką pagrįsti 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [septyniasdešimt septyni]

ką pagrįsti 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Ko--l (j--) nev-l--te-to-t-? K---- (---- n-------- t----- K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e t-r-o- ---------------------------- Kodėl (jūs) nevalgote torto? 0
Ma pean alla võtma. (Aš- tu--u nu---ti-s-o-į. (--- t---- n------ s----- (-š- t-r-u n-m-s-i s-o-į- ------------------------- (Aš) turiu numesti svorį. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. (Aš- ne--l-au--n---t--i- n--es-i--v-r-. (--- n-------- n-- t---- n------ s----- (-š- n-v-l-a-, n-s t-r-u n-m-s-i s-o-į- --------------------------------------- (Aš) nevalgau, nes turiu numesti svorį. 0
Miks te õlut ei joo? Kodė- --ū-)-nege---te-ala-s? K---- (---- n-------- a----- K-d-l (-ū-) n-g-r-a-e a-a-s- ---------------------------- Kodėl (jūs) negeriate alaus? 0
Ma pean veel sõitma. (A-----r tu-ėsiu v-ži--t-. (--- d-- t------ v-------- (-š- d-r t-r-s-u v-ž-u-t-. -------------------------- (Aš) dar turėsiu važiuoti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. (Aš-----eri--------a- --rė-iu -až-u-ti. (--- n------- n-- d-- t------ v-------- (-š- n-g-r-u- n-s d-r t-r-s-u v-ž-u-t-. --------------------------------------- (Aš) negeriu, nes dar turėsiu važiuoti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Ko--l-n--e-i ----s? K---- n----- k----- K-d-l n-g-r- k-v-s- ------------------- Kodėl negeri kavos? 0
See on külm. J----šalo. J- a------ J- a-š-l-. ---------- Ji atšalo. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Aš jo--n-g--iu,-n-s-j-----a---/--ra ša---. A- j-- n------- n-- j- a----- / y-- š----- A- j-s n-g-r-u- n-s j- a-š-l- / y-a š-l-a- ------------------------------------------ Aš jos negeriu, nes ji atšalo / yra šalta. 0
Miks sa teed ei joo? K-dėl ne--r- a-bato-? K---- n----- a------- K-d-l n-g-r- a-b-t-s- --------------------- Kodėl negeri arbatos? 0
Mul ei ole suhkrut. (A-- n--ur----u--aus. (--- n------ c------- (-š- n-t-r-u c-k-a-s- --------------------- (Aš) neturiu cukraus. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. A----- n-g--iu,-n----etur-u---k-au-. A- j-- n------- n-- n------ c------- A- j-s n-g-r-u- n-s n-t-r-u c-k-a-s- ------------------------------------ Aš jos negeriu, nes neturiu cukraus. 0
Miks te suppi ei söö? K-d-- (j----n--al-o-- s-i-b-s? K---- (---- n-------- s------- K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e s-i-b-s- ------------------------------ Kodėl (jūs) nevalgote sriubos? 0
Ma ei tellinud seda. (-š) -os-n-užsi--k--u. (--- j-- n------------ (-š- j-s n-u-s-s-k-a-. ---------------------- (Aš) jos neužsisakiau. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. A---os----a---u- nes n-----saki-u. A- j-- n-------- n-- n------------ A- j-s n-v-l-a-, n-s n-u-s-s-k-a-. ---------------------------------- Aš jos nevalgau, nes neužsisakiau. 0
Miks te liha ei söö? K-dė--(j--- n----got- m-sos? K---- (---- n-------- m----- K-d-l (-ū-) n-v-l-o-e m-s-s- ---------------------------- Kodėl (jūs) nevalgote mėsos? 0
Ma olen taimetoitlane. (----vegeta-a- / -ė. (--- v-------- / --- (-š- v-g-t-r-s / --. -------------------- (Aš) vegetaras / -ė. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Aš--os n----ga-----s -----eget-r-- / -ė. A- j-- n-------- n-- e-- v-------- / --- A- j-s n-v-l-a-, n-s e-u v-g-t-r-s / --. ---------------------------------------- Aš jos nevalgau, nes esu vegetaras / -ė. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...