Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   sl nekaj utemeljiti 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedeminsedemdeset]

nekaj utemeljiti 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Za-aj--- jes-e -orte? Z---- n- j---- t----- Z-k-j n- j-s-e t-r-e- --------------------- Zakaj ne jeste torte? 0
Ma pean alla võtma. Mor---s---š---. M---- s-------- M-r-m s-u-š-t-. --------------- Moram shujšati. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N-------e- --r--o-am -h-jša--. N- j-- j-- k-- m---- s-------- N- j-m j-, k-r m-r-m s-u-š-t-. ------------------------------ Ne jem je, ker moram shujšati. 0
Miks te õlut ei joo? Za-a--n- pi-et--p---? Z---- n- p----- p---- Z-k-j n- p-j-t- p-v-? --------------------- Zakaj ne pijete piva? 0
Ma pean veel sõitma. Mor-m----vo-it-. M---- š- v------ M-r-m š- v-z-t-. ---------------- Moram še voziti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N- pi-e- ga- k-- m---- š----z-t-. N- p---- g-- k-- m---- š- v------ N- p-j-m g-, k-r m-r-m š- v-z-t-. --------------------------------- Ne pijem ga, ker moram še voziti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Z-kaj n- --j-š ---e? Z---- n- p---- k---- Z-k-j n- p-j-š k-v-? -------------------- Zakaj ne piješ kave? 0
See on külm. M--la-j-. M---- j-- M-z-a j-. --------- Mrzla je. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ne pi-em je--k----- ---la. N- p---- j-- k-- j- m----- N- p-j-m j-, k-r j- m-z-a- -------------------------- Ne pijem je, ker je mrzla. 0
Miks sa teed ei joo? Zakaj -e-p--e----ja? Z---- n- p---- č---- Z-k-j n- p-j-š č-j-? -------------------- Zakaj ne piješ čaja? 0
Mul ei ole suhkrut. Nima- s----orja. N---- s--------- N-m-m s-a-k-r-a- ---------------- Nimam sladkorja. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. N- p---m---,-k-- ni------ad-or-a. N- p---- g-- k-- n---- s--------- N- p-j-m g-, k-r n-m-m s-a-k-r-a- --------------------------------- Ne pijem ga, ker nimam sladkorja. 0
Miks te suppi ei söö? Za--j ne je--- j-he? Z---- n- j---- j---- Z-k-j n- j-s-e j-h-? -------------------- Zakaj ne jeste juhe? 0
Ma ei tellinud seda. Nisem-j---aroč-l(-). N---- j- n---------- N-s-m j- n-r-č-l-a-. -------------------- Nisem je naročil(a). 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N--j-m --- --r--- -i-e-------i----. N- j-- j-- k-- j- n---- n---------- N- j-m j-, k-r j- n-s-m n-r-č-l-a-. ----------------------------------- Ne jem je, ker je nisem naročil(a). 0
Miks te liha ei söö? Zakaj-ne -est--m-s-? Z---- n- j---- m---- Z-k-j n- j-s-e m-s-? -------------------- Zakaj ne jeste mesa? 0
Ma olen taimetoitlane. Sem --g--a--j-ne---v---ta-i-anka). S-- v------------ (--------------- S-m v-g-t-r-j-n-c (-e-e-a-i-a-k-)- ---------------------------------- Sem vegetarijanec (vegetarijanka). 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N--je- g-,--e--s-m v-g--ari--n-- ------ari----a-. N- j-- g-- k-- s-- v------------ (--------------- N- j-m g-, k-r s-m v-g-t-r-j-n-c (-e-e-a-i-a-k-)- ------------------------------------------------- Ne jem ga, ker sem vegetarijanec (vegetarijanka). 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...