Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   em giving reasons 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [seventy-seven]

giving reasons 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Wh--aren-t yo--e-ti-g-t-e -ake? W-- a----- y-- e----- t-- c---- W-y a-e-’- y-u e-t-n- t-e c-k-? ------------------------------- Why aren’t you eating the cake? 0
Ma pean alla võtma. I -u-- l-s- ---g-t. I m--- l--- w------ I m-s- l-s- w-i-h-. ------------------- I must lose weight. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. I-m-n----at--g-i---ec---e I-mus- -o-e wei--t. I-- n-- e----- i- b------ I m--- l--- w------ I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I m-s- l-s- w-i-h-. --------------------------------------------- I’m not eating it because I must lose weight. 0
Miks te õlut ei joo? W-y a--n-- --u d-i-ki---t-- ---r? W-- a----- y-- d------- t-- b---- W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e b-e-? --------------------------------- Why aren’t you drinking the beer? 0
Ma pean veel sõitma. I ---- to d-i-e. I h--- t- d----- I h-v- t- d-i-e- ---------------- I have to drive. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. I’m---t drinking-it ------e I -a----o dr-ve. I-- n-- d------- i- b------ I h--- t- d----- I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e I h-v- t- d-i-e- -------------------------------------------- I’m not drinking it because I have to drive. 0
Miks sa kohvi ei joo? Why ar-n’- -ou-d-i-king -h- -off--? W-- a----- y-- d------- t-- c------ W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e c-f-e-? ----------------------------------- Why aren’t you drinking the coffee? 0
See on külm. It -----l-. I- i- c---- I- i- c-l-. ----------- It is cold. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. I-m--o--dr--k--g -t beca-se i---- -old. I-- n-- d------- i- b------ i- i- c---- I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e i- i- c-l-. --------------------------------------- I’m not drinking it because it is cold. 0
Miks sa teed ei joo? W-y --e-’t--ou d---ki---t-- -e-? W-- a----- y-- d------- t-- t--- W-y a-e-’- y-u d-i-k-n- t-e t-a- -------------------------------- Why aren’t you drinking the tea? 0
Mul ei ole suhkrut. I-have----s-gar. I h--- n- s----- I h-v- n- s-g-r- ---------------- I have no sugar. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. I-- --- -ri-kin- ---be-au---- --n-----ve an----ga-. I-- n-- d------- i- b------ I d---- h--- a-- s----- I-m n-t d-i-k-n- i- b-c-u-e I d-n-t h-v- a-y s-g-r- --------------------------------------------------- I’m not drinking it because I don’t have any sugar. 0
Miks te suppi ei söö? Wh---r-n’t---u-eatin--t-e s-u-? W-- a----- y-- e----- t-- s---- W-y a-e-’- y-u e-t-n- t-e s-u-? ------------------------------- Why aren’t you eating the soup? 0
Ma ei tellinud seda. I d--n-t o---r-it. I d----- o---- i-- I d-d-’- o-d-r i-. ------------------ I didn’t order it. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. I-------e----g-------aus--I-d-d-’------- --. I-- n-- e----- i- b------ I d----- o---- i-- I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I d-d-’- o-d-r i-. -------------------------------------------- I’m not eating it because I didn’t order it. 0
Miks te liha ei söö? Wh---o--- you-eat t-- ----? W-- d---- y-- e-- t-- m---- W-y d-n-t y-u e-t t-e m-a-? --------------------------- Why don’t you eat the meat? 0
Ma olen taimetoitlane. I-am a-v--e-a---n. I a- a v---------- I a- a v-g-t-r-a-. ------------------ I am a vegetarian. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. I-m -ot e------i--b--a-s- I ---a -e---a-ia-. I-- n-- e----- i- b------ I a- a v---------- I-m n-t e-t-n- i- b-c-u-e I a- a v-g-t-r-a-. -------------------------------------------- I’m not eating it because I am a vegetarian. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...