Vestmik
midagi põhjendama 3 »
ਕਿਸੇ ਗੱਲ ਦਾ ਤਰਕ ਦੇਣਾ 3
-
ET eesti
-
ar araabia
nl hollandi
de saksa
EN inglise (US)
en inglise (UK)
es hispaania
fr prantsuse
ja jaapani
pt portugali (PT)
PT portugali (BR)
zh hiina (lihtsustatud)
ad adõgee
af afrikaani
am amhaari
be valgevene
bg bulgaaria
-
bn bengali
bs bosna
ca katalaani
cs tšehhi
da taani
el kreeka
eo esperanto
et eesti
fa pärsia
fi soome
he heebrea
hi hindi
hr horvaadi
hu ungari
id indoneesia
it itaalia
-
ka gruusia
kn kannada
ko korea
ku kurdi (kurmandži)
ky kirgiisi
lt leedu
lv läti
mk makedoonia
mr marati
no norra
pl poola
ro rumeenia
ru vene
sk slovaki
sl sloveeni
sq albaania
-
sr serbia
sv rootsi
ta tamiili
te telugu
th tai
ti tigrinja
tl tagalogi
tr türgi
uk ukraina
ur urdi
vi vietnami
-
-
PA pandžaabi
-
ar araabia
nl hollandi
de saksa
EN inglise (US)
en inglise (UK)
es hispaania
fr prantsuse
ja jaapani
pt portugali (PT)
PT portugali (BR)
zh hiina (lihtsustatud)
ad adõgee
af afrikaani
am amhaari
be valgevene
bg bulgaaria
-
bn bengali
bs bosna
ca katalaani
cs tšehhi
da taani
el kreeka
eo esperanto
fa pärsia
fi soome
he heebrea
hi hindi
hr horvaadi
hu ungari
id indoneesia
it itaalia
ka gruusia
-
kn kannada
ko korea
ku kurdi (kurmandži)
ky kirgiisi
lt leedu
lv läti
mk makedoonia
mr marati
no norra
pa pandžaabi
pl poola
ro rumeenia
ru vene
sk slovaki
sl sloveeni
sq albaania
-
sr serbia
sv rootsi
ta tamiili
te telugu
th tai
ti tigrinja
tl tagalogi
tr türgi
uk ukraina
ur urdi
vi vietnami
-
-
Tund
-
001 - Inimesed 002 - Perekond 003 - Tuttavaks saama 004 - Koolis 005 - Riigid ja keeled 006 - Lugemine ja kirjutamine 007 - Arvud 008 - Kellaajad 009 - Nädalapäevad 010 - Eile – täna – homme 011 - Kuud 012 - Joogid 013 - Tegevused 014 - Värvid 015 - Puuviljad ja toiduained 016 - Aastaajad ja ilm 017 - Kodus 018 - Suurpuhastus 019 - Köögis 020 - Small Talk 1 021 - Small Talk 2 022 - Small Talk 3 023 - Võõrkeelte õppimine 024 - Kokkusaamine 025 - Linnas026 - Looduses 027 - Hotellis – saabumine 028 - Hotellis – kaebused 029 - Restoranis 1 030 - Restoranis 2 031 - Restoranis 3 032 - Restoranis 4 033 - Rongijaamas 034 - Rongis 035 - Lennujaamas 036 - Ühistransport 037 - Teel 038 - Taksos 039 - Autorike 040 - Tee küsimine 041 - Orienteerumine 042 - Vaatamisväärsustega tutvumine 043 - Loomaaias 044 - Õhtul välja minemine 045 - Kinos 046 - Diskoteegis 047 - Ettevalmistused reisiks 048 - Puhkusetegevused 049 - Sport 050 - Ujulas051 - Asjaajamised 052 - Kaubamajas 053 - Kauplused 054 - Sisseostud 055 - Töö 056 - Tunded 057 - Arsti juures 058 - Kehaosad 059 - Postkontoris 060 - Pangas 061 - Järgarvud 062 - Küsimuste esitamine 1 063 - Küsimuste esitamine 2 064 - Eitamine 1 065 - Eitamine 2 066 - Omastavad asesõnad 1 067 - Omastavad asesõnad 2 068 - suur – väike 069 - vajama – tahtma 070 - midagi soovima 071 - midagi tahtma 072 - midagi pidama 073 - midagi tohtima 074 - midagi paluma 075 - midagi põhjendama 1076 - midagi põhjendama 2 077 - midagi põhjendama 3 078 - Omadussõnad 1 079 - Omadussõnad 2 080 - Omadussõnad 3 081 - Minevik 1 082 - Minevik 2 083 - Minevik 3 084 - Minevik 4 085 - Küsimused – minevik 1 086 - Küsimused – minevik 2 087 - Rõhumäärsõnade minevik 1 088 - Rõhumäärsõnade minevik 2 089 - Käskiv kõneviis 1 090 - Käskiv kõneviis 2 091 - Kõrvallaused sõnaga et 1 092 - Kõrvallaused sõnaga et 2 093 - Kõrvallaused sõnaga kas 094 - Sidesõnad 1 095 - Sidesõnad 2 096 - Sidesõnad 3 097 - Sidesõnad 4 098 - Kahekordsed sidesõnad 099 - Omastav 100 - Määrsõnad
-
- Osta raamat
- Eelmine
- Edasi
- MP3
- A -
- A
- A+
77 [seitsekümmend seitse]
midagi põhjendama 3

77 [ਸਤੱਤਰ]
77 [Satatara]
Videot ei leitud!
Žestid aitavad meil õppida sõnavara
Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...