Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   eo pravigi ion 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sepdek sep]

pravigi ion 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? K--l-v- -- ma--a---a--o-to-? K--- v- n- m----- l- t------ K-a- v- n- m-n-a- l- t-r-o-? ---------------------------- Kial vi ne manĝas la torton? 0
Ma pean alla võtma. Mi -eva- ma--i--ĝ-. M- d---- m--------- M- d-v-s m-l-i-i-i- ------------------- Mi devas maldikiĝi. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. M- -----nĝa- ĝi- ĉ---mi-dev-----l-ikiĝi. M- n- m----- ĝ-- ĉ-- m- d---- m--------- M- n- m-n-a- ĝ-n ĉ-r m- d-v-s m-l-i-i-i- ---------------------------------------- Mi ne manĝas ĝin ĉar mi devas maldikiĝi. 0
Miks te õlut ei joo? Ki-- -i--e-tri-kas la b-----? K--- v- n- t------ l- b------ K-a- v- n- t-i-k-s l- b-e-o-? ----------------------------- Kial vi ne trinkas la bieron? 0
Ma pean veel sõitma. M---e-a- --k---ŭ-sti-i. M- d---- a------ s----- M- d-v-s a-k-r-ŭ s-i-i- ----------------------- Mi devas ankoraŭ stiri. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. M--n--t-i-k-s------ar -i --va- -nkor-- -t--i. M- n- t------ ĝ-- ĉ-- m- d---- a------ s----- M- n- t-i-k-s ĝ-n ĉ-r m- d-v-s a-k-r-ŭ s-i-i- --------------------------------------------- Mi ne trinkas ĝin ĉar mi devas ankoraŭ stiri. 0
Miks sa kohvi ei joo? K-----i-ne t--nk---l---afon? K--- v- n- t------ l- k----- K-a- v- n- t-i-k-s l- k-f-n- ---------------------------- Kial vi ne trinkas la kafon? 0
See on külm. Ĝi--alvarm--. Ĝ- m--------- Ĝ- m-l-a-m-s- ------------- Ĝi malvarmas. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Mi-n--t-i---s-ĝi- ĉa- -i mal-arm--. M- n- t------ ĝ-- ĉ-- ĝ- m--------- M- n- t-i-k-s ĝ-n ĉ-r ĝ- m-l-a-m-s- ----------------------------------- Mi ne trinkas ĝin ĉar ĝi malvarmas. 0
Miks sa teed ei joo? Kia--v- n- -r-nk-- -- --on? K--- v- n- t------ l- t---- K-a- v- n- t-i-k-s l- t-o-? --------------------------- Kial vi ne trinkas la teon? 0
Mul ei ole suhkrut. Mi--- h---s -u---o-. M- n- h---- s------- M- n- h-v-s s-k-r-n- -------------------- Mi ne havas sukeron. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Mi -----in--s -in -a--m- n--h-va- ---e-on. M- n- t------ ĝ-- ĉ-- m- n- h---- s------- M- n- t-i-k-s ĝ-n ĉ-r m- n- h-v-s s-k-r-n- ------------------------------------------ Mi ne trinkas ĝin ĉar mi ne havas sukeron. 0
Miks te suppi ei söö? Kia---i ne--a--a- la-s-pon? K--- v- n- m----- l- s----- K-a- v- n- m-n-a- l- s-p-n- --------------------------- Kial vi ne manĝas la supon? 0
Ma ei tellinud seda. Mi--e m---i--ĝin. M- n- m----- ĝ--- M- n- m-n-i- ĝ-n- ----------------- Mi ne mendis ĝin. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Mi-n- ---ĝ-- ĝ-- --r-m--n- ---di- ĝin. M- n- m----- ĝ-- ĉ-- m- n- m----- ĝ--- M- n- m-n-a- ĝ-n ĉ-r m- n- m-n-i- ĝ-n- -------------------------------------- Mi ne manĝas ĝin ĉar mi ne mendis ĝin. 0
Miks te liha ei söö? K-al vi----ma---s-l- -i-n---? K--- v- n- m----- l- v------- K-a- v- n- m-n-a- l- v-a-d-n- ----------------------------- Kial vi ne manĝas la viandon? 0
Ma olen taimetoitlane. Mi----a---ege-a---o. M- e---- v---------- M- e-t-s v-g-t-r-n-. -------------------- Mi estas vegetarano. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Mi-n- --n-a----n ĉa- -i-es-as --g-t-r-n-. M- n- m----- ĝ-- ĉ-- m- e---- v---------- M- n- m-n-a- ĝ-n ĉ-r m- e-t-s v-g-t-r-n-. ----------------------------------------- Mi ne manĝas ĝin ĉar mi estas vegetarano. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...