Vestmik

et Autorike   »   af Kar het gaan staan

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [nege en dertig]

Kar het gaan staan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? W--r -- --e----ste-vu-s-asie? Waar is die naaste vulstasie? W-a- i- d-e n-a-t- v-l-t-s-e- ----------------------------- Waar is die naaste vulstasie? 0
Mul on katkine rehv. Ek-----’n-p-- ----. Ek het ’n pap wiel. E- h-t ’- p-p w-e-. ------------------- Ek het ’n pap wiel. 0
Oskate te ratast vahetada? K---u d-e ---l -mr--l? Kan u die wiel omruil? K-n u d-e w-e- o-r-i-? ---------------------- Kan u die wiel omruil? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. E---e--’--paa- li-e- d--s-- ---i-. Ek het ’n paar liter diesel nodig. E- h-t ’- p-a- l-t-r d-e-e- n-d-g- ---------------------------------- Ek het ’n paar liter diesel nodig. 0
Mul ei ole enam bensiini. E---et n---m-----ran--t-f-n--. Ek het nie meer brandstof nie. E- h-t n-e m-e- b-a-d-t-f n-e- ------------------------------ Ek het nie meer brandstof nie. 0
Kas teil on varukanister? Het u-’n -r--ds----annet-ie? Het u ’n brandstofkannetjie? H-t u ’- b-a-d-t-f-a-n-t-i-? ---------------------------- Het u ’n brandstofkannetjie? 0
Kus ma saan helistada? W--r --n-ek-’--o-ro----aak? Waar kan ek ’n oproep maak? W-a- k-n e- ’- o-r-e- m-a-? --------------------------- Waar kan ek ’n oproep maak? 0
Mul on puksiiri vaja. E---e- -- --s--epd--ns--o--g. Ek het ’n insleepdiens nodig. E- h-t ’- i-s-e-p-i-n- n-d-g- ----------------------------- Ek het ’n insleepdiens nodig. 0
Ma otsin töökoda. Ek-is ---soe--na-’n-w-r-sw-nke-. Ek is op soek na ’n werkswinkel. E- i- o- s-e- n- ’- w-r-s-i-k-l- -------------------------------- Ek is op soek na ’n werkswinkel. 0
Juhtus õnnetus. D--r -a------ng----. Daar was ’n ongeluk. D-a- w-s ’- o-g-l-k- -------------------- Daar was ’n ongeluk. 0
Kus on lähim telefon? Wa---i- d-- -a--te--el--oo-? Waar is die naaste telefoon? W-a- i- d-e n-a-t- t-l-f-o-? ---------------------------- Waar is die naaste telefoon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? H------n-self-on-----? Het u ’n selfoon by u? H-t u ’- s-l-o-n b- u- ---------------------- Het u ’n selfoon by u? 0
Me vajame abi. O-s -e-----p-n-d--. Ons het hulp nodig. O-s h-t h-l- n-d-g- ------------------- Ons het hulp nodig. 0
Kutsuge arst! Be- -n do--er! Bel ’n dokter! B-l ’- d-k-e-! -------------- Bel ’n dokter! 0
Kutsuge politsei! Be- -i--p---s--! Bel die polisie! B-l d-e p-l-s-e- ---------------- Bel die polisie! 0
Teie paberid, palun. U dokumen-e a-----i-f. U dokumente asseblief. U d-k-m-n-e a-s-b-i-f- ---------------------- U dokumente asseblief. 0
Teie juhiload, palun. U -y--wy- a-s-bli--. U rybewys asseblief. U r-b-w-s a-s-b-i-f- -------------------- U rybewys asseblief. 0
Teie autodokumendid, palun. U-mo-or-e-i-t-as-e a-s-bli--. U motorregistrasie asseblief. U m-t-r-e-i-t-a-i- a-s-b-i-f- ----------------------------- U motorregistrasie asseblief. 0

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!