Vestmik

et Autorike   »   fi Puhjennut rengas

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [kolmekymmentäyhdeksän]

Puhjennut rengas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? M--s- -n---h-n-huol-----ma? Missä on lähin huoltoasema? M-s-ä o- l-h-n h-o-t-a-e-a- --------------------------- Missä on lähin huoltoasema? 0
Mul on katkine rehv. M-nu-l------en----i---. Minulla on rengasrikko. M-n-l-a o- r-n-a-r-k-o- ----------------------- Minulla on rengasrikko. 0
Oskate te ratast vahetada? Vo---tteko -ai--a- re-ka-n? Voisitteko vaihtaa renkaan? V-i-i-t-k- v-i-t-a r-n-a-n- --------------------------- Voisitteko vaihtaa renkaan? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. T-r---s-n--ari--i--aa-dies-li-. Tarvitsen pari litraa dieseliä. T-r-i-s-n p-r- l-t-a- d-e-e-i-. ------------------------------- Tarvitsen pari litraa dieseliä. 0
Mul ei ole enam bensiini. M--ulla-----l- -n-----n---niä. Minulla ei ole enää bensiiniä. M-n-l-a e- o-e e-ä- b-n-i-n-ä- ------------------------------ Minulla ei ole enää bensiiniä. 0
Kas teil on varukanister? O-ko -e-l-- ----kani-teria? Onko teillä varakanisteria? O-k- t-i-l- v-r-k-n-s-e-i-? --------------------------- Onko teillä varakanisteria? 0
Kus ma saan helistada? Mis-ä--o-n käyttä--p-he-in-a? Missä voin käyttää puhelinta? M-s-ä v-i- k-y-t-ä p-h-l-n-a- ----------------------------- Missä voin käyttää puhelinta? 0
Mul on puksiiri vaja. T--vitse- -in-u--alv-lu-. Tarvitsen hinauspalvelua. T-r-i-s-n h-n-u-p-l-e-u-. ------------------------- Tarvitsen hinauspalvelua. 0
Ma otsin töökoda. Et--n auto------mo-. Etsin autokorjaamoa. E-s-n a-t-k-r-a-m-a- -------------------- Etsin autokorjaamoa. 0
Juhtus õnnetus. Ta-a--u----net---u--. Tapahtui onnettomuus. T-p-h-u- o-n-t-o-u-s- --------------------- Tapahtui onnettomuus. 0
Kus on lähim telefon? M-s-- on -ähi- -------? Missä on lähin puhelin? M-s-ä o- l-h-n p-h-l-n- ----------------------- Missä on lähin puhelin? 0
Kas teil on mobiil kaasas? Onko --i-lä -än----ä-muk--a? Onko teillä kännykkä mukana? O-k- t-i-l- k-n-y-k- m-k-n-? ---------------------------- Onko teillä kännykkä mukana? 0
Me vajame abi. Ta----s-mme-a--a. Tarvitsemme apua. T-r-i-s-m-e a-u-. ----------------- Tarvitsemme apua. 0
Kutsuge arst! Soit-aka- --äkäri! Soittakaa lääkäri! S-i-t-k-a l-ä-ä-i- ------------------ Soittakaa lääkäri! 0
Kutsuge politsei! S--tta-a--p-liis-! Soittakaa poliisi! S-i-t-k-a p-l-i-i- ------------------ Soittakaa poliisi! 0
Teie paberid, palun. P-p-r---e-----a--hyv-. Paperinne, olkaa hyvä. P-p-r-n-e- o-k-a h-v-. ---------------------- Paperinne, olkaa hyvä. 0
Teie juhiload, palun. Ajok-----n--- -lk-a-h-vä. Ajokorttinne, olkaa hyvä. A-o-o-t-i-n-, o-k-a h-v-. ------------------------- Ajokorttinne, olkaa hyvä. 0
Teie autodokumendid, palun. Ajo-eu--pa---i---,-o-kaa hy--. Ajoneuvopaperinne, olkaa hyvä. A-o-e-v-p-p-r-n-e- o-k-a h-v-. ------------------------------ Ajoneuvopaperinne, olkaa hyvä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!