Vestmik

et Inimesed   »   kn ಜನಗಳು / ಜನರು

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

೧ [ಒಂದು]

1 [Ondu]

ಜನಗಳು / ಜನರು

[janagaḷu/janaru]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
mina ನಾನು ನ-ನ- ನ-ನ- ---- ನಾನು 0
n-nu nānu n-n- ---- nānu
mina ja sina ನ--ು ಮ-್-ು-ನ--ು ನ-ನ- ಮತ-ತ- ನ-ನ- ನ-ನ- ಮ-್-ು ನ-ನ- --------------- ನಾನು ಮತ್ತು ನೀನು 0
nān---attu n-nu nānu mattu nīnu n-n- m-t-u n-n- --------------- nānu mattu nīnu
meie mõlemad ನಾ-ಿ-್ಬ-ು ನ-ವ-ಬ-ಬರ- ನ-ವ-ಬ-ಬ-ು --------- ನಾವಿಬ್ಬರು 0
nāvi--aru nāvibbaru n-v-b-a-u --------- nāvibbaru
tema ಅವನು ಅವನ- ಅ-ನ- ---- ಅವನು 0
avanu avanu a-a-u ----- avanu
tema ja tema ಅ-ನ- -ತ-------ು ಅವನ- ಮತ-ತ- ಅವಳ- ಅ-ನ- ಮ-್-ು ಅ-ಳ- --------------- ಅವನು ಮತ್ತು ಅವಳು 0
av--u ---t---v--u avanu mattu avaḷu a-a-u m-t-u a-a-u ----------------- avanu mattu avaḷu
nemad mõlemad ಅವ-ಿ---ರು ಅವರ-ಬ-ಬರ- ಅ-ರ-ಬ-ಬ-ು --------- ಅವರಿಬ್ಬರು 0
av---b-a-u avaribbaru a-a-i-b-r- ---------- avaribbaru
mees ಗ-ಡ ಗ-ಡ ಗ-ಡ --- ಗಂಡ 0
gaṇḍa gaṇḍa g-ṇ-a ----- gaṇḍa
naine ಹೆಂ--ಿ ಹ--ಡತ- ಹ-ಂ-ತ- ------ ಹೆಂಡತಿ 0
h-ṇḍ-ti heṇḍati h-ṇ-a-i ------- heṇḍati
laps ಮಗು ಮಗ- ಮ-ು --- ಮಗು 0
m-gu magu m-g- ---- magu
perekond ಒಂ---ಕ----ಬ ಒ-ದ- ಕ-ಟ--ಬ ಒ-ದ- ಕ-ಟ-ಂ- ----------- ಒಂದು ಕುಟುಂಬ 0
on-u--uṭu-ba ondu kuṭumba o-d- k-ṭ-m-a ------------ ondu kuṭumba
minu perekond ನನ್- ಕುಟ--ಬ ನನ-ನ ಕ-ಟ--ಬ ನ-್- ಕ-ಟ-ಂ- ----------- ನನ್ನ ಕುಟುಂಬ 0
nan-- kuṭ---a nanna kuṭumba n-n-a k-ṭ-m-a ------------- nanna kuṭumba
Minu perekond on siin. ನನ---ಕ-ಟ-ಂಬ -ಲ್ಲಿ-ಇ--. ನನ-ನ ಕ-ಟ--ಬ ಇಲ-ಲ- ಇದ-. ನ-್- ಕ-ಟ-ಂ- ಇ-್-ಿ ಇ-ೆ- ---------------------- ನನ್ನ ಕುಟುಂಬ ಇಲ್ಲಿ ಇದೆ. 0
n-n-- -u-u--- -lli-i--. nanna kuṭumba illi ide. n-n-a k-ṭ-m-a i-l- i-e- ----------------------- nanna kuṭumba illi ide.
Mina olen siin. ನ-ನು ಇಲ್ಲಿ -ದ-ದೇನ-. ನ-ನ- ಇಲ-ಲ- ಇದ-ದ-ನ-. ನ-ನ- ಇ-್-ಿ ಇ-್-ೇ-ೆ- ------------------- ನಾನು ಇಲ್ಲಿ ಇದ್ದೇನೆ. 0
N--- i----i-dē--. Nānu illi iddēne. N-n- i-l- i-d-n-. ----------------- Nānu illi iddēne.
Sina oled siin. ನೀ-ು--ಲ್--ದ್-ೀ-. ನ-ನ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ಯ. ನ-ನ- ಇ-್-ಿ-್-ೀ-. ---------------- ನೀನು ಇಲ್ಲಿದ್ದೀಯ. 0
Nīnu--lli-dī-a. Nīnu illiddīya. N-n- i-l-d-ī-a- --------------- Nīnu illiddīya.
Tema on siin ja tema on siin. ಅವನ----್ಲ----ಾನ- -ತ------ಳ- ಇ-್-ಿದ-ದ-ಳೆ. ಅವನ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ನ- ಮತ-ತ- ಅವಳ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ಳ-. ಅ-ನ- ಇ-್-ಿ-್-ಾ-ೆ ಮ-್-ು ಅ-ಳ- ಇ-್-ಿ-್-ಾ-ೆ- ---------------------------------------- ಅವನು ಇಲ್ಲಿದ್ದಾನೆ ಮತ್ತು ಅವಳು ಇಲ್ಲಿದ್ದಾಳೆ. 0
Ava-- -l-idd--- -att- av-ḷu i-l-d-ā--. Avanu illiddāne mattu avaḷu illiddāḷe. A-a-u i-l-d-ā-e m-t-u a-a-u i-l-d-ā-e- -------------------------------------- Avanu illiddāne mattu avaḷu illiddāḷe.
Meie oleme siin. ನ------್--ದ್----. ನ-ವ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ವ-. ನ-ವ- ಇ-್-ಿ-್-ೇ-ೆ- ----------------- ನಾವು ಇಲ್ಲಿದ್ದೇವೆ. 0
N-v- ---i-----. Nāvu illiddēve. N-v- i-l-d-ē-e- --------------- Nāvu illiddēve.
Teie olete siin. ನೀ-ು ಇಲ----್ದೀರಿ. ನ-ವ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ರ-. ನ-ವ- ಇ-್-ಿ-್-ೀ-ಿ- ----------------- ನೀವು ಇಲ್ಲಿದ್ದೀರಿ. 0
Nī-u ---id-ī--. Nīvu illiddīri. N-v- i-l-d-ī-i- --------------- Nīvu illiddīri.
Nad kõik on siin. ಅವರ----ಲ---ು ಇ---ಿದ್ದ-ರೆ ಅವರ-ಗಳ-ಲ-ಲರ- ಇಲ-ಲ-ದ-ದ-ರ- ಅ-ರ-ಗ-ೆ-್-ರ- ಇ-್-ಿ-್-ಾ-ೆ ------------------------ ಅವರುಗಳೆಲ್ಲರು ಇಲ್ಲಿದ್ದಾರೆ 0
Av-ru-a-e-la-u -----dā-e Avarugaḷellaru illiddāre A-a-u-a-e-l-r- i-l-d-ā-e ------------------------ Avarugaḷellaru illiddāre

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!