Vestmik

et Inimesed   »   ad ЦIыфхэр

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

1 [зы]

1 [zy]

ЦIыфхэр

[CIyfhjer]

eesti adõgee Mängi Rohkem
mina сэ сэ 0
s-- sje sje s-e ---
mina ja sina сэ--- о--э сэррэ оррэ 0
s------ o---- sj----- o---e sjerrje orrje s-e-r-e o-r-e -------------
meie mõlemad тэ т---о тэ титIо 0
t-- t---- tj- t---o tje titIo t-e t-t-o ---------
tema ар (х--------) ар (хъулъфыгъ) 0
a- (h-----) ar (h-----) ar (hulfyg) a- (h-l-y-) ---(------)
tema ja tema ар-- (х--------) а--- (б--------) аррэ (хъулъфыгъ) аррэ (бзылъфыгъ) 0
a---- (h-----) a---- (b------) ar--- (h-----) a---- (b------) arrje (hulfyg) arrje (bzylfyg) a-r-e (h-l-y-) a-r-e (b-y-f-g) ------(------)-------(-------)
nemad mõlemad ах-- т---и ахэр тIури 0
a---- t---- ah--- t---i ahjer tIuri a-j-r t-u-i -----------
mees хъ------ъ хъулъфыгъ 0
h----- hu---g hulfyg h-l-y- ------
naine бз------ъ бзылъфыгъ 0
b------ bz----g bzylfyg b-y-f-g -------
laps са--й сабый 0
s---- sa--j sabyj s-b-j -----
perekond ун---о унагъо 0
u---- un--o unago u-a-o -----
minu perekond си-----о сиунагъо 0
s------ si----o siunago s-u-a-o -------
Minu perekond on siin. Си------ м-- щ--. Сиунагъо мыщ щыI. 0
S------ m---- s----. Si----- m---- s----. Siunago myshh shhyI. S-u-a-o m-s-h s-h-I. -------------------.
Mina olen siin. Сэ м-- с----. Сэ мыщ сыщыI. 0
S-- m---- s------. Sj- m---- s------. Sje myshh syshhyI. S-e m-s-h s-s-h-I. -----------------.
Sina oled siin. О м-- у---. О мыщ ущыI. 0
O m---- u-----. O m---- u-----. O myshh ushhyI. O m-s-h u-h-y-. --------------.
Tema on siin ja tema on siin. Ар (х--------) м-- щ-- ы--- а- (б--------) м-- щ--. Ар (хъулъфыгъ) мыщ щыI ыкIи ар (бзылъфыгъ) мыщ щыI. 0
A- (h-----) m---- s---- y--- a- (b------) m---- s----. Ar (h-----) m---- s---- y--- a- (b------) m---- s----. Ar (hulfyg) myshh shhyI ykIi ar (bzylfyg) myshh shhyI. A- (h-l-y-) m-s-h s-h-I y-I- a- (b-y-f-g) m-s-h s-h-I. ---(------)---------------------(-------)------------.
Meie oleme siin. Тэ м-- т----. Тэ мыщ тыщыI. 0
T-- m---- t------. Tj- m---- t------. Tje myshh tyshhyI. T-e m-s-h t-s-h-I. -----------------.
Teie olete siin. Шъ- м-- ш-----. Шъо мыщ шъущыI. 0
S-- m---- s-------. Sh- m---- s-------. Sho myshh shushhyI. S-o m-s-h s-u-h-y-. ------------------.
Nad kõik on siin. Ах-- з---- м-- щ----. Ахэр зэкIэ мыщ щыIэх. 0
A---- z------ m---- s-------. Ah--- z------ m---- s-------. Ahjer zjekIje myshh shhyIjeh. A-j-r z-e-I-e m-s-h s-h-I-e-. ----------------------------.

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!