Vestmik

et Inimesed   »   el Πρόσωπα

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

1 [ένα]

1 [éna]

Πρόσωπα

[Prósōpa]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
mina εγώ ε-- ε-ώ --- εγώ 0
e-ṓ e-- e-ṓ --- egṓ
mina ja sina ε-----ι -σύ ε-- κ-- ε-- ε-ώ κ-ι ε-ύ ----------- εγώ και εσύ 0
egṓ--a--esý e-- k-- e-- e-ṓ k-i e-ý ----------- egṓ kai esý
meie mõlemad εμείς -- -ύο ε---- ο- δ-- ε-ε-ς ο- δ-ο ------------ εμείς οι δύο 0
e---s -- dýo e---- o- d-- e-e-s o- d-o ------------ emeís oi dýo
tema αυ--ς α---- α-τ-ς ----- αυτός 0
a-t-s a---- a-t-s ----- autós
tema ja tema α-τ-ς-κα---υτή α---- κ-- α--- α-τ-ς κ-ι α-τ- -------------- αυτός και αυτή 0
au-ó--kai --tḗ a---- k-- a--- a-t-s k-i a-t- -------------- autós kai autḗ
nemad mõlemad α-το--οι-δύο α---- ο- δ-- α-τ-ί ο- δ-ο ------------ αυτοί οι δύο 0
a-----o- dýo a---- o- d-- a-t-í o- d-o ------------ autoí oi dýo
mees ο-ά--ρας ο ά----- ο ά-δ-α- -------- ο άνδρας 0
o-----as o á----- o á-d-a- -------- o ándras
naine η γ-----α η γ------ η γ-ν-ί-α --------- η γυναίκα 0
ē-g--a--a ē g------ ē g-n-í-a --------- ē gynaíka
laps το-παιδί τ- π---- τ- π-ι-ί -------- το παιδί 0
t- -a--í t- p---- t- p-i-í -------- to paidí
perekond μ-- ο-κ------α μ-- ο--------- μ-α ο-κ-γ-ν-ι- -------------- μία οικογένεια 0
mía--i-o-é--ia m-- o--------- m-a o-k-g-n-i- -------------- mía oikogéneia
minu perekond η-οικ-γένειά --υ η ο--------- μ-- η ο-κ-γ-ν-ι- μ-υ ---------------- η οικογένειά μου 0
ē---ko-én--á-m-u ē o--------- m-- ē o-k-g-n-i- m-u ---------------- ē oikogéneiá mou
Minu perekond on siin. Η ο-κ--ένε-- --- είν----δώ. Η ο--------- μ-- ε---- ε--- Η ο-κ-γ-ν-ι- μ-υ ε-ν-ι ε-ώ- --------------------------- Η οικογένειά μου είναι εδώ. 0
Ē --k--éne---mo--eín-i edṓ. Ē o--------- m-- e---- e--- Ē o-k-g-n-i- m-u e-n-i e-ṓ- --------------------------- Ē oikogéneiá mou eínai edṓ.
Mina olen siin. Εγώ είμαι --ώ. Ε-- ε---- ε--- Ε-ώ ε-μ-ι ε-ώ- -------------- Εγώ είμαι εδώ. 0
E------ai-e-ṓ. E-- e---- e--- E-ṓ e-m-i e-ṓ- -------------- Egṓ eímai edṓ.
Sina oled siin. Ε-----σ-ι ε--. Ε-- ε---- ε--- Ε-ύ ε-σ-ι ε-ώ- -------------- Εσύ είσαι εδώ. 0
E-- -í-a----ṓ. E-- e---- e--- E-ý e-s-i e-ṓ- -------------- Esý eísai edṓ.
Tema on siin ja tema on siin. Αυ--ς -ίνα- ε-- και αυ-- --να- ε--. Α---- ε---- ε-- κ-- α--- ε---- ε--- Α-τ-ς ε-ν-ι ε-ώ κ-ι α-τ- ε-ν-ι ε-ώ- ----------------------------------- Αυτός είναι εδώ και αυτή είναι εδώ. 0
A-tó--e---i e-- ka-----ḗ e-na--ed-. A---- e---- e-- k-- a--- e---- e--- A-t-s e-n-i e-ṓ k-i a-t- e-n-i e-ṓ- ----------------------------------- Autós eínai edṓ kai autḗ eínai edṓ.
Meie oleme siin. Εμεί- ε---σ-ε-εδ-. Ε---- ε------ ε--- Ε-ε-ς ε-μ-σ-ε ε-ώ- ------------------ Εμείς είμαστε εδώ. 0
Eme-s--ímas-- ---. E---- e------ e--- E-e-s e-m-s-e e-ṓ- ------------------ Emeís eímaste edṓ.
Teie olete siin. Εσ--- εί--ε-εδώ. Ε---- ε---- ε--- Ε-ε-ς ε-σ-ε ε-ώ- ---------------- Εσείς είστε εδώ. 0
E---s eíst- edṓ. E---- e---- e--- E-e-s e-s-e e-ṓ- ---------------- Eseís eíste edṓ.
Nad kõik on siin. Ε-ν-ι-ό--- εδ-. Ε---- ό--- ε--- Ε-ν-ι ό-ο- ε-ώ- --------------- Είναι όλοι εδώ. 0
E---i ---i-e-ṓ. E---- ó--- e--- E-n-i ó-o- e-ṓ- --------------- Eínai óloi edṓ.

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!