Vestmik

et Joogid   »   kn ಪಾನೀಯಗಳು

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

೧೨ [ಹನ್ನೆರಡು]

12 [Hanneraḍu]

ಪಾನೀಯಗಳು

[pānīyagaḷu.]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Ma joon teed. ನಾ---ಟೀ----ಿ--ತ್-ೇ--. ನ--- ಟ- ಕ------------ ನ-ನ- ಟ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. --------------------- ನಾನು ಟೀ ಕುಡಿಯುತ್ತೇನೆ. 0
N--u ṭī--uḍ---t---e. N--- ṭ- k----------- N-n- ṭ- k-ḍ-y-t-ē-e- -------------------- Nānu ṭī kuḍiyuttēne.
Ma joon kohvi. ನ-ನ----ಫ- ಕ-ಡ-ಯುತ-ತ-ನ-. ನ--- ಕ--- ಕ------------ ನ-ನ- ಕ-ಫ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ----------------------- ನಾನು ಕಾಫಿ ಕುಡಿಯುತ್ತೇನೆ. 0
N-n--k---- k--iyu-----. N--- k---- k----------- N-n- k-p-i k-ḍ-y-t-ē-e- ----------------------- Nānu kāphi kuḍiyuttēne.
Ma joon mineraalvett. ನ-ನ--ಖನಿಜ---್ತನ-ರ- --ಡಿಯು-್ತೇ-ೆ. ನ--- ಖ------------ ಕ------------ ನ-ನ- ಖ-ಿ-ಯ-ಕ-ತ-ೀ-ು ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. -------------------------------- ನಾನು ಖನಿಜಯುಕ್ತನೀರು ಕುಡಿಯುತ್ತೇನೆ. 0
N-nu -h--i----k-a-----k-ḍi--tt-ne. N--- k--------------- k----------- N-n- k-a-i-a-u-t-n-r- k-ḍ-y-t-ē-e- ---------------------------------- Nānu khanijayuktanīru kuḍiyuttēne.
Jood sa teed sidruniga? ನೀನ- -ೀಯ-್-ು -ಿಂ-ೆ ರಸದೊ--ೆ-ಕ-ಡಿಯುತ-ತ---? ನ--- ಟ------ ನ---- ರ------ ಕ------------ ನ-ನ- ಟ-ಯ-್-ು ನ-ಂ-ೆ ರ-ದ-ಡ-ೆ ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ-? ---------------------------------------- ನೀನು ಟೀಯನ್ನು ನಿಂಬೆ ರಸದೊಡನೆ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯಾ? 0
Nī---ṭīya-n--n-mbe-ra--doḍane k--iy--tī--? N--- ṭ------ n---- r--------- k----------- N-n- ṭ-y-n-u n-m-e r-s-d-ḍ-n- k-ḍ-y-t-ī-ā- ------------------------------------------ Nīnu ṭīyannu nimbe rasadoḍane kuḍiyuttīyā?
Jood sa kohvi suhkruga? ನೀ-ು---ಫಿ-ನ್---ಸ-್ಕರ-ಯೊಡನ- ಕ--ಿಯು---ೀಯ-? ನ--- ಕ-------- ಸ---------- ಕ------------ ನ-ನ- ಕ-ಫ-ಯ-್-ು ಸ-್-ರ-ಯ-ಡ-ೆ ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ-? ---------------------------------------- ನೀನು ಕಾಫಿಯನ್ನು ಸಕ್ಕರೆಯೊಡನೆ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯಾ? 0
Nīnu -āphi--n-u ---kar-y---n- k-ḍ--u---yā? N--- k--------- s------------ k----------- N-n- k-p-i-a-n- s-k-a-e-o-a-e k-ḍ-y-t-ī-ā- ------------------------------------------ Nīnu kāphiyannu sakkareyoḍane kuḍiyuttīyā?
Jood sa vett jääga? ನ--- ----್-ು ಐಸ್------ಕ----ು-್ತೀಯ-? ನ--- ನ------ ಐ-- ಜ--- ಕ------------ ನ-ನ- ನ-ರ-್-ು ಐ-್ ಜ-ತ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ-? ----------------------------------- ನೀನು ನೀರನ್ನು ಐಸ್ ಜೊತೆ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯಾ? 0
Nī-u nīrann--ais-j----k----u--ī-ā? N--- n------ a-- j--- k----------- N-n- n-r-n-u a-s j-t- k-ḍ-y-t-ī-ā- ---------------------------------- Nīnu nīrannu ais jote kuḍiyuttīyā?
Siin on pidu. ಇ--ಲಿ --ದು -----ಕ---ಿ-ೆ ಇ---- ಒ--- ಸ----------- ಇ-್-ಿ ಒ-ದ- ಸ-ತ-ಷ-ೂ-ವ-ದ- ----------------------- ಇಲ್ಲಿ ಒಂದು ಸಂತೋಷಕೂಟವಿದೆ 0
Illi-o-d--sa---ṣ-k-ṭ--ide I--- o--- s-------------- I-l- o-d- s-n-ō-a-ū-a-i-e ------------------------- Illi ondu santōṣakūṭavide
Inimesed joovad šampust. ಜನ--- -್-ಾಂ---- -ುಡಿಯುತ್--ದ-ದಾ-ೆ. ಜ---- ಶ-------- ಕ---------------- ಜ-ಗ-ು ಶ-ಯ-ಂ-ೇ-್ ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ದ-ದ-ರ-. --------------------------------- ಜನಗಳು ಶ್ಯಾಂಪೇನ್ ಕುಡಿಯುತ್ತಿದ್ದಾರೆ. 0
jan--a---ś--m-ēn-k---yut-idd-re. j------- ś------ k-------------- j-n-g-ḷ- ś-ā-p-n k-ḍ-y-t-i-d-r-. -------------------------------- janagaḷu śyāmpēn kuḍiyuttiddāre.
Inimesed joovad veini ja õlut. ಜ-ಗ-- -----ಮತ್-- --ರ- ಕುಡ-ಯ--್ತಿ--ದ-ರ-.. ಜ---- ವ--- ಮ---- ಬ--- ಕ----------------- ಜ-ಗ-ು ವ-ನ- ಮ-್-ು ಬ-ರ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ದ-ದ-ರ-.- ---------------------------------------- ಜನಗಳು ವೈನ್ ಮತ್ತು ಬೀರ್ ಕುಡಿಯುತ್ತಿದ್ದಾರೆ.. 0
J--a-a-u --in -a-----īr----iy-tt---ā-e-. J------- v--- m---- b-- k--------------- J-n-g-ḷ- v-i- m-t-u b-r k-ḍ-y-t-i-d-r-.- ---------------------------------------- Janagaḷu vain mattu bīr kuḍiyuttiddāre..
Jood sa alkoholi? ನ-ನ-----ಕ---ಲ- -ುಡಿ--ತ್---? ನ--- ಆ-------- ಕ----------- ನ-ನ- ಆ-್-ೋ-ಾ-್ ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ- --------------------------- ನೀನು ಆಲ್ಕೋಹಾಲ್ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯ? 0
Nīnu -lk---l --ḍ--ut----? N--- ā------ k----------- N-n- ā-k-h-l k-ḍ-y-t-ī-a- ------------------------- Nīnu ālkōhāl kuḍiyuttīya?
Jood sa viskit? ನ--ು-ವ-ಸ-ಕಿ----ಿ--ತ-ತೀಯ? ನ--- ವ----- ಕ----------- ನ-ನ- ವ-ಸ-ಕ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------ ನೀನು ವಿಸ್ಕಿ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯ? 0
Nīnu vi-k--ku-i-----ya? N--- v---- k----------- N-n- v-s-i k-ḍ-y-t-ī-a- ----------------------- Nīnu viski kuḍiyuttīya?
Jood sa koolat rummiga? ನ--ು ಕ--- -ನ್-- ರ--ಜೊತ- ಕುಡಿಯ--್--ಯ? ನ--- ಕ--- ಅ---- ರ- ಜ--- ಕ----------- ನ-ನ- ಕ-ಕ- ಅ-್-ು ರ- ಜ-ತ- ಕ-ಡ-ಯ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------------------ ನೀನು ಕೋಕ್ ಅನ್ನು ರಂ ಜೊತೆ ಕುಡಿಯುತ್ತೀಯ? 0
Nī-u kōk ann- r-ṁ--ote-k--iyu-----? N--- k-- a--- r-- j--- k----------- N-n- k-k a-n- r-ṁ j-t- k-ḍ-y-t-ī-a- ----------------------------------- Nīnu kōk annu raṁ jote kuḍiyuttīya?
Mulle ei meeldi šampus. ನನಗೆ ---ಾ----್ -ಷ---ಇಲ-ಲ. ನ--- ಶ-------- ಇ--- ಇ---- ನ-ಗ- ಶ-ಯ-ಂ-ೇ-್ ಇ-್- ಇ-್-. ------------------------- ನನಗೆ ಶ್ಯಾಂಪೇನ್ ಇಷ್ಟ ಇಲ್ಲ. 0
Na--ge -y-m-ēn-i--- -ll-. N----- ś------ i--- i---- N-n-g- ś-ā-p-n i-ṭ- i-l-. ------------------------- Nanage śyāmpēn iṣṭa illa.
Mulle ei meeldi vein. ನ-ನು ವ-------ನ--------ಡ--ು-ಿಲ್ಲ. ನ--- ವ--- ಅ---- ಇ--- ಪ---------- ನ-ನ- ವ-ನ- ಅ-್-ು ಇ-್- ಪ-ು-ು-ಿ-್-. -------------------------------- ನಾನು ವೈನ್ ಅನ್ನು ಇಷ್ಟ ಪಡುವುದಿಲ್ಲ. 0
Nān- v-in a-n- -ṣṭa --ḍu-ud---a. N--- v--- a--- i--- p----------- N-n- v-i- a-n- i-ṭ- p-ḍ-v-d-l-a- -------------------------------- Nānu vain annu iṣṭa paḍuvudilla.
Mulle ei meeldi õlu. ನಾ-- ಬೀರ--ನು---್--ಪ---ು-ಿ-್ಲ. ನ--- ಬ------ ಇ--- ಪ---------- ನ-ನ- ಬ-ರ-್-ು ಇ-್- ಪ-ು-ು-ಿ-್-. ----------------------------- ನಾನು ಬೀರನ್ನು ಇಷ್ಟ ಪಡುವುದಿಲ್ಲ. 0
Nā-u -īra--- i--a --ḍuvu-illa. N--- b------ i--- p----------- N-n- b-r-n-u i-ṭ- p-ḍ-v-d-l-a- ------------------------------ Nānu bīrannu iṣṭa paḍuvudilla.
Beebile meeldib piim. ಮಗು----ನ-ನು ಇಷ್ಟ-ಪಡುತ---ೆ. ಮ-- ಹ------ ಇ--- ಪ-------- ಮ-ು ಹ-ಲ-್-ು ಇ-್- ಪ-ು-್-ದ-. -------------------------- ಮಗು ಹಾಲನ್ನು ಇಷ್ಟ ಪಡುತ್ತದೆ. 0
M-g----l---- iṣ-- --ḍ--t-de. M--- h------ i--- p--------- M-g- h-l-n-u i-ṭ- p-ḍ-t-a-e- ---------------------------- Magu hālannu iṣṭa paḍuttade.
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. ಮ-ು --ಕೋ-ಮತ-ತು-ಸೇ-ಿ- -ಸ--್-ು-ಇಷ----ಡು--ತ--. ಮ-- ಕ--- ಮ---- ಸ---- ರ------ ಇ--- ಪ-------- ಮ-ು ಕ-ಕ- ಮ-್-ು ಸ-ಬ-ನ ರ-ವ-್-ು ಇ-್- ಪ-ು-್-ದ-. ------------------------------------------- ಮಗು ಕೋಕೋ ಮತ್ತು ಸೇಬಿನ ರಸವನ್ನು ಇಷ್ಟ ಪಡುತ್ತದೆ. 0
Mag---------tt- ----n- ----v-n-u--ṣṭ- ----t-ad-. M--- k--- m---- s----- r-------- i--- p--------- M-g- k-k- m-t-u s-b-n- r-s-v-n-u i-ṭ- p-ḍ-t-a-e- ------------------------------------------------ Magu kōkō mattu sēbina rasavannu iṣṭa paḍuttade.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. ಈ-ಹ-ಂ--ು--ಿ-------ತ--- ದ್ರ--್-ಿ ರಸಗ-ನ್-ು--ಷ--ಪ-----ಾಳೆ. ಈ ಹ----- ಕ------ ಮ---- ದ------- ರ------- ಇ------------- ಈ ಹ-ಂ-ಸ- ಕ-ತ-ತ-ೆ ಮ-್-ು ದ-ರ-ಕ-ಷ- ರ-ಗ-ನ-ನ- ಇ-್-ಪ-ು-್-ಾ-ೆ- ------------------------------------------------------- ಈ ಹೆಂಗಸು ಕಿತ್ತಳೆ ಮತ್ತು ದ್ರಾಕ್ಷಿ ರಸಗಳನ್ನು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತಾಳೆ. 0
Ī--eṅ---u k--ta-e-m---u -r-kṣ- --sa----n-- iṣṭ--a--tt-ḷe. Ī h------ k------ m---- d----- r---------- i------------- Ī h-ṅ-a-u k-t-a-e m-t-u d-ā-ṣ- r-s-g-ḷ-n-u i-ṭ-p-ḍ-t-ā-e- --------------------------------------------------------- Ī heṅgasu kittaḷe mattu drākṣi rasagaḷannu iṣṭapaḍuttāḷe.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!