Vestmik

et Inimesed   »   sr Лица

1 [üks]

Inimesed

Inimesed

1 [један]

1 [jedan]

Лица

[Lica]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
mina ј- ј- ј- -- ја 0
-a j- j- -- ja
mina ja sina ја ---и ј- и т- ј- и т- ------- ја и ти 0
ja - ti j- i t- j- i t- ------- ja i ti
meie mõlemad н-- д--је н-- д---- н-с д-о-е --------- нас двоје 0
nas -v--e n-- d---- n-s d-o-e --------- nas dvoje
tema -н о- о- -- он 0
-n o- o- -- on
tema ja tema он - о-а о- и о-- о- и о-а -------- он и она 0
o- - --a o- i o-- o- i o-a -------- on i ona
nemad mõlemad њих дв-је њ-- д---- њ-х д-о-е --------- њих двоје 0
nj-h dv--e n--- d---- n-i- d-o-e ---------- njih dvoje
mees м--к-рац м------- м-ш-а-а- -------- мушкарац 0
m-š-arac m------- m-š-a-a- -------- muškarac
naine жена ж--- ж-н- ---- жена 0
ž-na ž--- ž-n- ---- žena
laps де-е д--- д-т- ---- дете 0
dete d--- d-t- ---- dete
perekond је----п-ро---а ј---- п------- ј-д-а п-р-д-ц- -------------- једна породица 0
je--a -o--dica j---- p------- j-d-a p-r-d-c- -------------- jedna porodica
minu perekond мо-а-по-од-ца м--- п------- м-ј- п-р-д-ц- ------------- моја породица 0
moj- --rod--a m--- p------- m-j- p-r-d-c- ------------- moja porodica
Minu perekond on siin. М-ја--о---иц- ј- --д-. М--- п------- ј- о---- М-ј- п-р-д-ц- ј- о-д-. ---------------------- Моја породица је овде. 0
Mo-a--or--ica -- ----. M--- p------- j- o---- M-j- p-r-d-c- j- o-d-. ---------------------- Moja porodica je ovde.
Mina olen siin. Ја -а- ---е. Ј- с-- о---- Ј- с-м о-д-. ------------ Ја сам овде. 0
Ja-sam ov--. J- s-- o---- J- s-m o-d-. ------------ Ja sam ovde.
Sina oled siin. Ти с---вд-. Т- с- о---- Т- с- о-д-. ----------- Ти си овде. 0
T--si o-de. T- s- o---- T- s- o-d-. ----------- Ti si ovde.
Tema on siin ja tema on siin. Он -е ов-е и -н- је овд-. О- ј- о--- и о-- ј- о---- О- ј- о-д- и о-а ј- о-д-. ------------------------- Он је овде и она је овде. 0
O- -e --de-- o-- -e ovde. O- j- o--- i o-- j- o---- O- j- o-d- i o-a j- o-d-. ------------------------- On je ovde i ona je ovde.
Meie oleme siin. М- с-- -в-е. М- с-- о---- М- с-о о-д-. ------------ Ми смо овде. 0
Mi-s-----d-. M- s-- o---- M- s-o o-d-. ------------ Mi smo ovde.
Teie olete siin. Ви -т------. В- с-- о---- В- с-е о-д-. ------------ Ви сте овде. 0
Vi st--o---. V- s-- o---- V- s-e o-d-. ------------ Vi ste ovde.
Nad kõik on siin. Они су с-- ов--. О-- с- с-- о---- О-и с- с-и о-д-. ---------------- Они су сви овде. 0
O-- su sv- ov-e. O-- s- s-- o---- O-i s- s-i o-d-. ---------------- Oni su svi ovde.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõppega Alzheimeri tõve vastu

Keeleõpe aitab vaimselt tervena püsida. Keeleoskus aitab ära hoida dementsust. Arvukad teaduslikud uuringud on seda tõestanud. Õppija vanus ei ole oluline. Oluline on aju regulaarne treenimine. Sõnavara õppimise aktiveerib aju erinevaid piirkondi. Antud piirkonnad kontrollivad olulisi tunnetuslikke protsesse. Seetõttu on mitmekeelsed inimesed tähelepanelikumad. Nad suudavad ka paremini keskenduda. Mitmekeelsusel on veel eeliseid. Mitut keelt valdavad inimesed on paremad otsustajad. See tähendab, et nad otsustavad kiiremini. Põhjuseks on asjaolu, et nende aju on õppinud valima. Nende ajul on ühe asja jaoks alati vähemalt kaks vastet. Iga vaste on arvestatav variant. Seepärast teevad mitmekeelsed inimesed pidevalt otsuseid. Nende aju on harjunud paljude erinevate võimaluste vahel valima. Ning selline treenimine ei arenda vaid meie aju kõnekeskust. Mitmekeelsusest saavad kasu mitmed aju piirkonnad. Keeleoskus tähendab inimesele paremat kognitiivset kontrolli. Loomulikult ei hoia keeleoskus dementsust ära. Kuid mitut keelt valdavatel inimestel areneb haigus aeglasemalt. Ja nende ajud paistavad paremini haiguse mõjudega toime tulla eemaldumist paremini tasakaalustada mõju. Keele õppijad sümptomid dementsuse esinevad nõrgemat vormi. Segadust ja unustamine on kergem. Seetõttu, vanu ja noori kasu sama keele omandamine. Ja: koos iga keel muutub lihtsam õppida uus. Niisiis, me peaks kõik sirutavad asemel meditsiini sõnaraamat!
Kas sa teadsid?
Albaania keel kuulub indogermaani keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi teise keelega sellest grupist lähemalt suguluses. Veel ei ole teada, kuidas albaania keel täpselt tekkis. Tänapäeval räägitakse seda peamiselt Albaanias ja Kosovos. See on emakeeleks kuuele miljonile inimesele. Albaania keel jaotub kahte suurde dialektigruppi. Shkumbini jõgi on piiriks põhja- ja lõunamurdele. Mõningates aspektides erinevad nad üksteisest suuresti. Albaania kirjakeel fikseeriti alles 20. sajandil. Keelt kirjutatakse ladina tähtedega. Grammatika sarnaneb osaliselt kreeka ja rumeenia keelele. Paralleele võib leida ka lõunaslaavi keeltest. Kõik need sarnasused tulenevad kontaktolukordadest. Keda keeled huvitavad, peaks ilmtingimata albaania keelt õppima. Nimelt on see üks unikaalne keel!