Vestmik

et Ühistransport   »   bg Градски транспорт

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [трийсет и шест]

36 [triyset i shest]

Градски транспорт

[Gradski transport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? К-д- - авт--у--а-- ---р-а? К--- е а---------- с------ К-д- е а-т-б-с-а-а с-и-к-? -------------------------- Къде е автобусната спирка? 0
K----ye-------s-ata ---rk-? K--- y- a---------- s------ K-d- y- a-t-b-s-a-a s-i-k-? --------------------------- Kyde ye avtobusnata spirka?
Milline buss sõidab kesklinna? Ко--а-----с-от-ва-- -е-т--а? К-- а------ о---- в ц------- К-й а-т-б-с о-и-а в ц-н-ъ-а- ---------------------------- Кой автобус отива в центъра? 0
Koy--v-ob-s ---v--v tse--yr-? K-- a------ o---- v t-------- K-y a-t-b-s o-i-a v t-e-t-r-? ----------------------------- Koy avtobus otiva v tsentyra?
Millise liiniga peaksin sõitma? К-й-ав---ус --я------ в---а? К-- а------ т----- д- в----- К-й а-т-б-с т-я-в- д- в-е-а- ---------------------------- Кой автобус трябва да взема? 0
Ko- -v-obu- -ry-----d- vz-m-? K-- a------ t------ d- v----- K-y a-t-b-s t-y-b-a d- v-e-a- ----------------------------- Koy avtobus tryabva da vzema?
Kas ma pean ümber istuma? Трябв--л- -а-се --екач-ам? Т----- л- д- с- п--------- Т-я-в- л- д- с- п-е-а-в-м- -------------------------- Трябва ли да се прекачвам? 0
T-ya--- -i da -e-pre-ach-a-? T------ l- d- s- p---------- T-y-b-a l- d- s- p-e-a-h-a-? ---------------------------- Tryabva li da se prekachvam?
Kus ma ümber istuma pean? Къ---т-я-ва-д-----пр---чвам? К--- т----- д- с- п--------- К-д- т-я-в- д- с- п-е-а-в-м- ---------------------------- Къде трябва да се прекачвам? 0
Kyde----a----da se-p-e----vam? K--- t------ d- s- p---------- K-d- t-y-b-a d- s- p-e-a-h-a-? ------------------------------ Kyde tryabva da se prekachvam?
Mis maksab pilet? Колко с---ва-е-и- -ил-т? К---- с----- е--- б----- К-л-о с-р-в- е-и- б-л-т- ------------------------ Колко струва един билет? 0
Kol---s-ruva-ye--n bilet? K---- s----- y---- b----- K-l-o s-r-v- y-d-n b-l-t- ------------------------- Kolko struva yedin bilet?
Mitu peatust on kesklinnani? К-лко с-ирки--м- -о -е-тъ--? К---- с----- и-- д- ц------- К-л-о с-и-к- и-а д- ц-н-ъ-а- ---------------------------- Колко спирки има до центъра? 0
K-lko-s---ki i-- -- ts-nt-ra? K---- s----- i-- d- t-------- K-l-o s-i-k- i-a d- t-e-t-r-? ----------------------------- Kolko spirki ima do tsentyra?
Te peate siin väljuma. Трябв- -а с-ез-те тук. Т----- д- с------ т--- Т-я-в- д- с-е-е-е т-к- ---------------------- Трябва да слезете тук. 0
T-ya-va--- --e-et- -u-. T------ d- s------ t--- T-y-b-a d- s-e-e-e t-k- ----------------------- Tryabva da slezete tuk.
Te peate tagant väljuma. Тр---а----с-е-е-е о--а-. Т----- д- с------ о----- Т-я-в- д- с-е-е-е о-з-д- ------------------------ Трябва да слезете отзад. 0
T-ya--a ---sl----e otz-d. T------ d- s------ o----- T-y-b-a d- s-e-e-e o-z-d- ------------------------- Tryabva da slezete otzad.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Сл-д-а--я--вла---а-м-трото-п--сти-а -ле- 5 -и--т-. С--------- в--- н- м------ п------- с--- 5 м------ С-е-в-щ-я- в-а- н- м-т-о-о п-и-т-г- с-е- 5 м-н-т-. -------------------------------------------------- Следващият влак на метрото пристига след 5 минути. 0
S-e-vash-h------l-- -- me-r--- p-i-tig- sl---------ti. S------------- v--- n- m------ p------- s--- 5 m------ S-e-v-s-c-i-a- v-a- n- m-t-o-o p-i-t-g- s-e- 5 m-n-t-. ------------------------------------------------------ Sledvashchiyat vlak na metroto pristiga sled 5 minuti.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Сл---ащи-т --а--а--пр--ти-а--лед-10-ми-ут-. С--------- т------ п------- с--- 1- м------ С-е-в-щ-я- т-а-в-й п-и-т-г- с-е- 1- м-н-т-. ------------------------------------------- Следващият трамвай пристига след 10 минути. 0
S---vas-----at------a----is---a sl-d 1--m---ti. S------------- t------ p------- s--- 1- m------ S-e-v-s-c-i-a- t-a-v-y p-i-t-g- s-e- 1- m-n-t-. ----------------------------------------------- Sledvashchiyat tramvay pristiga sled 10 minuti.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Сл--ващ-ят -в----с прис-----с----15-мину--. С--------- а------ п------- с--- 1- м------ С-е-в-щ-я- а-т-б-с п-и-т-г- с-е- 1- м-н-т-. ------------------------------------------- Следващият автобус пристига след 15 минути. 0
S-e---sh-hiy-- av--b-s p--s-iga--l-d----m----i. S------------- a------ p------- s--- 1- m------ S-e-v-s-c-i-a- a-t-b-s p-i-t-g- s-e- 1- m-n-t-. ----------------------------------------------- Sledvashchiyat avtobus pristiga sled 15 minuti.
Millal läheb viimane metroorong? Ко-а --по-л--ни------к--а-м-т-от-? К--- е п--------- в--- н- м------- К-г- е п-с-е-н-я- в-а- н- м-т-о-о- ---------------------------------- Кога е последният влак на метрото? 0
K--- -e --sledni--- vl------metr-to? K--- y- p---------- v--- n- m------- K-g- y- p-s-e-n-y-t v-a- n- m-t-o-o- ------------------------------------ Koga ye posledniyat vlak na metroto?
Millal läheb viimane tramm? К-га е по---д-и-- -р--в-й? К--- е п--------- т------- К-г- е п-с-е-н-я- т-а-в-й- -------------------------- Кога е последният трамвай? 0
Koga ---posl-dn-ya--tramvay? K--- y- p---------- t------- K-g- y- p-s-e-n-y-t t-a-v-y- ---------------------------- Koga ye posledniyat tramvay?
Millal läheb viimane buss? К--а-е-п-сл----ят --тоб-с? К--- е п--------- а------- К-г- е п-с-е-н-я- а-т-б-с- -------------------------- Кога е последният автобус? 0
Kog--y- pos--dni--- -vtobu-? K--- y- p---------- a------- K-g- y- p-s-e-n-y-t a-t-b-s- ---------------------------- Koga ye posledniyat avtobus?
Kas teil on pilet? И-а-е--и -ил--? И---- л- б----- И-а-е л- б-л-т- --------------- Имате ли билет? 0
I-at------i-et? I---- l- b----- I-a-e l- b-l-t- --------------- Imate li bilet?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Би-ет- –-Н-,--я---. Б----- – Н-- н----- Б-л-т- – Н-, н-м-м- ------------------- Билет? – Не, нямам. 0
Bilet------- --ama-. B----- – N-- n------ B-l-t- – N-, n-a-a-. -------------------- Bilet? – Ne, nyamam.
Siis peate te trahvi maksma. Тогава--рябв- -----ат-т- --о--. Т----- т----- д- п------ г----- Т-г-в- т-я-в- д- п-а-и-е г-о-а- ------------------------------- Тогава трябва да платите глоба. 0
Toga-- -r----a--a---a-i-- glo-a. T----- t------ d- p------ g----- T-g-v- t-y-b-a d- p-a-i-e g-o-a- -------------------------------- Togava tryabva da platite globa.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!