Vestmik

et Ühistransport   »   tr Toplu taşıma

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [otuz altı]

Toplu taşıma

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? O---üs-d-r--- -e----? Otobüs durağı nerede? O-o-ü- d-r-ğ- n-r-d-? --------------------- Otobüs durağı nerede? 0
Milline buss sõidab kesklinna? Ş-h-r-m----z--- h-n-i-o-obüs g-di-o-? Şehir merkezine hangi otobüs gidiyor? Ş-h-r m-r-e-i-e h-n-i o-o-ü- g-d-y-r- ------------------------------------- Şehir merkezine hangi otobüs gidiyor? 0
Millise liiniga peaksin sõitma? Ha--- oto-üse--in-----azım? Hangi otobüse binmem lazım? H-n-i o-o-ü-e b-n-e- l-z-m- --------------------------- Hangi otobüse binmem lazım? 0
Kas ma pean ümber istuma? Akt-r---yapm-- laz-m m-? Aktarma yapmam lazım mı? A-t-r-a y-p-a- l-z-m m-? ------------------------ Aktarma yapmam lazım mı? 0
Kus ma ümber istuma pean? N-r--- -kta-ma---pmam-l-zı-? Nerede aktarma yapmam lazım? N-r-d- a-t-r-a y-p-a- l-z-m- ---------------------------- Nerede aktarma yapmam lazım? 0
Mis maksab pilet? Bil-t ü--et---e k--a-? Bilet ücreti ne kadar? B-l-t ü-r-t- n- k-d-r- ---------------------- Bilet ücreti ne kadar? 0
Mitu peatust on kesklinnani? M---ez- -a--r --- ----k -a-? Merkeze kadar kaç durak var? M-r-e-e k-d-r k-ç d-r-k v-r- ---------------------------- Merkeze kadar kaç durak var? 0
Te peate siin väljuma. B-r--a----e--z la---. Burada inmeniz lazım. B-r-d- i-m-n-z l-z-m- --------------------- Burada inmeniz lazım. 0
Te peate tagant väljuma. Ar-ad------en-- ----m. Arkadan inmeniz lazım. A-k-d-n i-m-n-z l-z-m- ---------------------- Arkadan inmeniz lazım. 0
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Bi--s--r--i m--ro -r-ni------ika-s-nra --l-y--. Bir sonraki metro treni 5 dakika sonra geliyor. B-r s-n-a-i m-t-o t-e-i 5 d-k-k- s-n-a g-l-y-r- ----------------------------------------------- Bir sonraki metro treni 5 dakika sonra geliyor. 0
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Bi- s-n-aki ---mvay--0 da-i------r- ge-iyor. Bir sonraki tramvay 10 dakika sonra geliyor. B-r s-n-a-i t-a-v-y 1- d-k-k- s-n-a g-l-y-r- -------------------------------------------- Bir sonraki tramvay 10 dakika sonra geliyor. 0
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Bi- ---r-ki ---b-s -5-d------s-n-- --liy--. Bir sonraki otobüs 15 dakika sonra geliyor. B-r s-n-a-i o-o-ü- 1- d-k-k- s-n-a g-l-y-r- ------------------------------------------- Bir sonraki otobüs 15 dakika sonra geliyor. 0
Millal läheb viimane metroorong? S-n-m--r- -re-i ka-t- -alk--o-? Son metro treni kaçta kalkıyor? S-n m-t-o t-e-i k-ç-a k-l-ı-o-? ------------------------------- Son metro treni kaçta kalkıyor? 0
Millal läheb viimane tramm? So- -ra---- ka--a-k---ı--r? Son tramvay kaçta kalkıyor? S-n t-a-v-y k-ç-a k-l-ı-o-? --------------------------- Son tramvay kaçta kalkıyor? 0
Millal läheb viimane buss? So- -tobü--ka-----al--yo-? Son otobüs kaçta kalkıyor? S-n o-o-ü- k-ç-a k-l-ı-o-? -------------------------- Son otobüs kaçta kalkıyor? 0
Kas teil on pilet? Bi----n-z va- --? Biletiniz var mı? B-l-t-n-z v-r m-? ----------------- Biletiniz var mı? 0
Pilet? – Ei, mul ei ole. B-le- -i? --Ha-ı-, -ok. Bilet mi? – Hayır, yok. B-l-t m-? – H-y-r- y-k- ----------------------- Bilet mi? – Hayır, yok. 0
Siis peate te trahvi maksma. O --l-- cez--öde---i----r--ir. O halde ceza ödemeniz gerekir. O h-l-e c-z- ö-e-e-i- g-r-k-r- ------------------------------ O halde ceza ödemeniz gerekir. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!