Vestmik

et Ühistransport   »   mk Јавен сообраќај

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [триесет и шест]

36 [triyesyet i shyest]

Јавен сообраќај

[Јavyen soobrakjaј]

eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Ка-- е а---------- с------? Каде е автобуската станица? 0
K---- y- a----------- s-------? Ka--- y- a----------- s-------? Kadye ye avtobooskata stanitza? K-d-e y- a-t-b-o-k-t- s-a-i-z-? ------------------------------?
Milline buss sõidab kesklinna? Ко- а------ в--- в- ц-------? Кој автобус вози во центарот? 0
K-- a------- v--- v- t---------? Ko- a------- v--- v- t---------? Koј avtoboos vozi vo tzyentarot? K-ј a-t-b-o- v-z- v- t-y-n-a-o-? -------------------------------?
Millise liiniga peaksin sõitma? Ко-- л----- м---- д- ј- з----? Која линија морам да ја земам? 0
K--- l----- m---- d- ј- z-----? Ko-- l----- m---- d- ј- z-----? Koјa liniјa moram da јa zyemam? K-ј- l-n-ј- m-r-m d- ј- z-e-a-? ------------------------------?
Kas ma pean ümber istuma? Да-- м---- д- с- п---------? Дали морам да се прекачувам? 0
D--- m---- d- s-- p------------? Da-- m---- d- s-- p------------? Dali moram da sye pryekachoovam? D-l- m-r-m d- s-e p-y-k-c-o-v-m? -------------------------------?
Kus ma ümber istuma pean? Ка-- м---- д- с- п-------? Каде морам да се прекачам? 0
K---- m---- d- s-- p---------? Ka--- m---- d- s-- p---------? Kadye moram da sye pryekacham? K-d-e m-r-m d- s-e p-y-k-c-a-? -----------------------------?
Mis maksab pilet? Ко--- ч--- е--- в---- б----? Колку чини еден возен билет? 0
K----- c---- y----- v----- b-----? Ko---- c---- y----- v----- b-----? Kolkoo chini yedyen vozyen bilyet? K-l-o- c-i-i y-d-e- v-z-e- b-l-e-? ---------------------------------?
Mitu peatust on kesklinnani? Ко--- а-------- с------ и-- д- ц-------? Колку автобуски станици има до центарот? 0
K----- a--------- s------- i-- d- t---------? Ko---- a--------- s------- i-- d- t---------? Kolkoo avtobooski stanitzi ima do tzyentarot? K-l-o- a-t-b-o-k- s-a-i-z- i-a d- t-y-n-a-o-? --------------------------------------------?
Te peate siin väljuma. Ов-- м----- д- с- с------. Овде морате да се симнете. 0
O---- m------ d- s-- s--------. Ov--- m------ d- s-- s--------. Ovdye moratye da sye simnyetye. O-d-e m-r-t-e d- s-e s-m-y-t-e. ------------------------------.
Te peate tagant väljuma. Мо---- д- с- с------ п-----. Морате да се симнете позади. 0
M------ d- s-- s-------- p-----. Mo----- d- s-- s-------- p-----. Moratye da sye simnyetye pozadi. M-r-t-e d- s-e s-m-y-t-e p-z-d-. -------------------------------.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Сл------ м---- д---- з- 5 м-----. Следното метро доаѓа за 5 минути. 0
S-------- m----- d---- z- 5 m------. Sl------- m----- d---- z- 5 m------. Slyednoto myetro doaѓa za 5 minooti. S-y-d-o-o m-e-r- d-a-a z- 5 m-n-o-i. --------------------------5--------.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Сл------ т------ д---- з- 10 м-----. Следниот трамвај доаѓа за 10 минути. 0
S-------- t------ d---- z- 10 m------. Sl------- t------ d---- z- 10 m------. Slyedniot tramvaј doaѓa za 10 minooti. S-y-d-i-t t-a-v-ј d-a-a z- 10 m-n-o-i. ---------------------------10--------.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Сл------ а------ д---- з- 15 м-----. Следниот автобус доаѓа за 15 минути. 0
S-------- a------- d---- z- 15 m------. Sl------- a------- d---- z- 15 m------. Slyedniot avtoboos doaѓa za 15 minooti. S-y-d-i-t a-t-b-o- d-a-a z- 15 m-n-o-i. ----------------------------15--------.
Millal läheb viimane metroorong? Ко-- в--- п--------- м----? Кога вози последното метро? 0
K---- v--- p---------- m-----? Ko--- v--- p---------- m-----? Kogua vozi poslyednoto myetro? K-g-a v-z- p-s-y-d-o-o m-e-r-? -----------------------------?
Millal läheb viimane tramm? Ко-- в--- п--------- т------? Кога вози последниот трамвај? 0
K---- v--- p---------- t------? Ko--- v--- p---------- t------? Kogua vozi poslyedniot tramvaј? K-g-a v-z- p-s-y-d-i-t t-a-v-ј? ------------------------------?
Millal läheb viimane buss? Ко-- в--- п--------- а------? Кога вози последниот автобус? 0
K---- v--- p---------- a-------? Ko--- v--- p---------- a-------? Kogua vozi poslyedniot avtoboos? K-g-a v-z- p-s-y-d-i-t a-t-b-o-? -------------------------------?
Kas teil on pilet? Да-- и---- в---- б----? Дали имате возен билет? 0
D--- i----- v----- b-----? Da-- i----- v----- b-----? Dali imatye vozyen bilyet? D-l- i-a-y- v-z-e- b-l-e-? -------------------------?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Во--- б----? – Н-- н----. Возен билет? – Не, немам. 0
V----- b-----? – N--, n-----. Vo---- b-----? – N--- n-----. Vozyen bilyet? – Nye, nyemam. V-z-e- b-l-e-? – N-e, n-e-a-. -------------?-–----,-------.
Siis peate te trahvi maksma. То--- м----- д- п------ к----. Тогаш морате да платите казна. 0
T------ m------ d- p------- k----. To----- m------ d- p------- k----. Toguash moratye da platitye kazna. T-g-a-h m-r-t-e d- p-a-i-y- k-z-a. ---------------------------------.

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!